Hoolimata raskest majandusolukorrast tundub, et erakõrgkoolidel seni probleeme ei ole ja tasuline haridus on õppurite seas endiselt populaarne.
Tasuline kõrgharidus on endiselt populaarne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee uuris suurematelt Eesti erakõrgkoolidelt, kas rasked majandusolud on kooli astumiseks tehtavate avalduste arvu ka vähendanud ja kui teadlikud on üliõpilased enda valikutest.
«Avalduste arv on võrreldes eelmise aastaga veidi kasvanud ja tundub, et üliõpilased on teadlikumad sellest, mida nad teha tahavad. Avaldusi võtame vastu augusti lõpuni ning praeguste avalduste põhjal on selgelt näha, et populaarseimad erialad on tõlk ja filoloog. Samuti on populaarsed ka sisekujundus ja disain,» rääkis Euroülikooli õppeosakonna sekretär Natalja Maksimova.
Sarnane vastus tuli ka erakõrgkoolist Akadeemia Nord, kus samuti võetakse avaldusi vastu veel suve viimase kuu lõpuni. Sealt kommenteeris vastuvõtu komisjoni sekretär Ülle Suurjaak, et avaldusi on saabunud umbes sama palju kui eelmisel aastal ning enamus õpilasi tuleb sisse astuma siiski suve viimasel kuul, kuna enne proovitakse riigiülikoolidesse.
Populaarsemateks erialadeks on tema sõnul õigus ja psühholoogia.
Erakommertskolledžis, kus on võimalik õppida vaid bakalaureuse astmes on avalduste hulk küll veidi vähenenud, aga üldiselt on jäänud enam-vähem samaks. Enim avaldusi on tulnud turismi ja logistika erialadele.
Kõrgkoolist I-Studium rääkis õppeosakonna metoodik Anne Hindpere-Raudsik, et erialased eelistused on läbi mitme aasta olnud majandusõigus ja majandusarvestus. Samuti tõdes ta, et üliõpilased on oma valikutes läinud teadlikumaks ning õppima tullakse suurema teadmisega oma võimalustest.
Teistesse koolidesse I-Studiumisse tulijad eriti palju ei kandideeri ning ka keskmine hinne on üsna kõrge, selgitas Hindpere-Raudsik avalduste põhjal.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul peavad erakoolid kõrgkoolina tegutsemiseks täitma erakooli seadusest tulenevaid nõudeid. Üks osa nõuetest puudutab kõrgkooli kapitalinõudeid. Omakapitali nõuete täitmist kontrollib haridus- ja teadusministeerium jooksvalt ning need on erakõrgkoolidel täidetud.
Õppeasutuste arvu ootab siiski vähenemine
«Õppeasutuste arv hakkab paratamatult kahanema, kuid meie ei püüa ennustada, mitu erakõrgkooli võivad lähiaastatel uksed sulgeda. Kõrgkooli tegevuse lõpetamine sõltub seadusest tulenevate nõuete täitmisest ning kvaliteedihindamise tulemustest,» tõdes Ladva.
Tõenäoliselt annab alles algava õppeaasta vastuvõtu edukus erakõrgkoolidele endile ja ka avalikkusele signaali ühe või teise kõrgkooli edasise finantsvõimekuse kohta.