/nginx/o/2013/09/04/2017113t1h2163.jpg)
Kuigi eelmisel nädalal surnud Marge Valdmann pidas rohkem kui kaks aastat võitlust ülikalli vähiravimi kompenseerimise nimel, pole riigi ravimipoliitikas selle ajaga midagi muutunud.
Marge Valdmann suri soovitud võiduta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholifirma finantsjuht, üht verevähi liiki põdev Marge Valdmann pöördus 2002. aasta kevadel meedia poole, sest haigekassa ei kompenseerinud talle eluks vajalikku ravimit Glivecit.
Igas kuus ravimile 40 000 krooni kulutanud kahe lapse ema taotles Gliveci lülitamist soodusravimite nimekirja ja pöördus seetõttu ka kohtusse, ent jäi seal kaotajaks. Soodusravimite komisjon arutas Gliveci lülitamist täielikult kompenseeritavate ravimite nimekirja mullu aprillis, ent otsustas rohu nimekirjast välja jätta.
Kuigi ravimifirma Novartis hakkas naisele tänavu tasuta Glivecit andma ja ta ei pidanud rohust loobuma, suri 47-aastane Marge Valdmann reede õhtul oma kodus.
Ravi aitas vaid ajutiselt
«Algul oli ravimi toime suurepärane ja kahjustatud rakud olid verest kadunud,» tunnistas naise abikaasa Toomas Valdmann. «Meie rõõm oli suur, aga siis hakkas kõik tagasi tulema. Ta võttis küll ravimeid edasi, ent vähk oli juba liiga kaugele arenenud.»
Valdmanni hinnangul pole nende kahe aasta jooksul, mil tema abikaasa oma elu nimel võitlust pidas, riigi ravimipoliitikas ega tervisekindlustuse süsteemis midagi muutunud.
«Minister küll vahetus, aga midagi ei muutunud,» nentis Valdmann. «Tundub, et oleme kaitstud nohu ja köha vastu, aga kui asi keeruliseks läheb, on areng peatunud. Mina kaotaksin soodusravimite nimekirja ära. Praegu on nii, et kes tugevam, see on võidul ja selle grupi ravimid nimekirja panekul rohkem soositud.»
2002. aasta aprillis istus sotsiaalministri toolil keskerakondlane Siiri Oviir, kes vihjas toona, et tegemist on ravimifirma meediakampaaniaga, mis kestab vaid paar nädalat, ja kahtles Gliveci kui tõestamata toimega ravimi kompenseerimise otstarbekuses.
«Soodusravimite nimekirja koostades peab keegi paratamatult kannatama,» tõdes Oviir eile. «On raske otsustada, kellele «ei» öelda. Gliveci kohta ei teatud tookord, kas see pikendab elu mõned kuud või paar aastat, aga nüüd on selge, et see rohi ei ravi.»
Muutused kahe aastaga
«Tundub, et ravimipoliitikas ei muutu midagi,» nentis Oviir. «Raha suunatakse mujale, näiteks Pärnu haigla ehitusse. Hoopis rohud on läinud kallimaks, järjekorrad arstile on pikenenud.»
Haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Anne Osveti sõnul pole Gliveci osas tõesti midagi oluliselt muutunud ja ravimil on endiselt 50-protsendiline soodustus.
«Lisaks saab inimene taotleda täiendavat ravimihüvitist 9500 krooni aastas, mida Marge Valdmann kordagi ei teinud,» sõnas Osvet. «Haigekassa kohtleb kõiki ravikindlustatuid võrdselt, kellelegi ei tehta erandit. Paratamatult ei suuda Eesti-taoline väikeriik tagada oma kodanikele järjest uuemaid ja paremaid preparaate, mis on väga kallid.»
Res Publicasse kuuluv praegune sotsiaalminister Marko Pomerants tunnistas, et Valdmanni-sarnaseid juhtumeid ei saa kunagi täiesti vältida, ja möönis, et kahe aastaga on muutunud eelkõige inimeste suhtumine.
«Patsiendid on aru saanud, et tervishoid pole tasuta ja osa kulusid tuleb neil enda kanda võtta,» kostis Pomerants.«Kahe aastaga on asjaomased pooled saanud otsustamiseks rohkem informatsiooni, mis lubab langetada ravimi kohta õiglasema otsuse.»
Valdmanni lugu
2002. aastal avalikustas Marge Valdmann meedias, et põeb verevähki ja soovib, et haigekassa kompenseeriks talle ravimi Glivec, millele kulus kuus 40 000 krooni.
Valdmanni teatele järgnesid vaidlused haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga.
Glivec kanti soodusravimite nimekirja, kuid täielikku kompensatsiooni ei tulnud.
2002. aasta suvel kohustas Tallinna halduskohus haigekassat maksma Valdmannile 107 744 krooni.
2003. aasta novembris määras kohus, et Valdmann peab kahe aasta jooksul haigekassale tagastama 97 747 krooni.Valdmann vaidlustas selle.
Tänavu hakkas ravimifirma Novartis Glivecit Valdmannile ja veel 14 haigele tasuta jagama.
17. juunil saatis riigikohus juhtumi Tallinna ringkonnakohtusse.
23. juulil Valdmann suri.