Kelam: võimalik on uue Srebrenica tragöödia kordumine

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunne Kelam
Tunne Kelam Foto: Peeter Langovits

Tunne Kelam ütles, et tunneb Euroopa Parlamendi liikmena sügavat muret Iraani opositsiooni ühe keskuse - Ashrafi laagri - ründamise pärast Iraagi armee poolt.


«USA riigisekretäri Clintoni reaktsioon sellele aktsioonile on shokeeriv kuivõrd tähendab seda, et USA peseb oma käed vastutusest toimuva draama eest puhtaks,» sõnas Kelam.

Viimastel nädalatel on kogu maailma sümpaatia kuulunud Iraani demonstrantidele, kes söandasid ilmutada vastuseisu Iraani diktatuurile. Sellel taustal kõlab küüniliselt proua Clintoni avaldus nagu oleks Iraani ühe vanima ja paremini organiseeritud opositsiooniliikumise brutaalne mahasurumine Iraagi võimude poolt «suveräänse riigi legitiimne akt», mis olevat läbi viidud kooskõlas Iraagi seadustega.

Kelam küsib, et kas sellest tuleb järeldada, et kuus aastat USA jõupingutusi Iraagis on andnud tulemuseks režiimi, kes oma tegudega osutab, et tal on isesugune arusaam rahvusvahelistest kohustustest - sellistest nagu Genfi konventsioonide respekteerimine ning põgenike elude kaitsmine?

Aastal 2003 andsid Ashrafi laagrisse koondunud Iraani opositsiooni liikmed oma saatuse USA võimude kätesse, loovutasid relvad ning neile omistati «kaitstud isikute» staatus vastavalt Genfi neljandale konventsioonile. Praegu on nende relvastamata inimeste saatuse eest vastutavad USA armee üksused ikka laagri läheduses, kuid jälgivad passiivselt nende poolt väljakoolitatud ja varustatud Iraagi relvajõudude arveteõiendamist Iraani poliitiliste pagulaste kallal.

Hästi informeeritud vaatlejad möönavad, et just Ashrafi laager on olnud okkaks Iraani diktatuuri organismis. On teada, et Teheran on avaldanud Iraagi peaministrile intensiivset survet laagri likvideerimise eesmärgil. Kuid kelle huvides on võimaldada Iraani kompromiteeritud president Ahmadinejadil ja tema terrorismi eksportival rezhiimil just praegu purustada kõige efektiivsem opositsioonijõud? Jõud, kes paljastas maailmale Teherani salajase tuumaprogrammi ning kes on saanud laialdast tuge kümnete Euroopa parlamentide poolt? Jõud, kelle Euroopa kõrgeim kohus Luksemburgis mõistis vabaks kõikidest terrorismisüüdistustest?

«Külastasin oktoobris 2008 koos kolme Euroopa Parlamendi kolleegiga Ashrafi laagrit Iraagis. Esindasime sadakonda Euroopa Parlamendi liiget, kes moodustavad «Vaba Iraani Sõprade ühenduse». Võime oma vahetu kogemuse põhjal kinnitada, et Ashrafi laager kuulub ikka veel rahutus Iraagis kõige rahulikumate ja turvalisemate paikkondade hulka. Mis kõige veenvam - laagri 4000 asukal olid suurepärased suhted kohalike elanikega, kes kasutasid Ashrafi ehitatud veepuhastusseadmeid, tervishoiuteenuseid ja leidsid seal tööd. Iraagi kodanikud olid kogunud mitu miljonit allkirja Ashrafi laagri jätkuva eksistentsi toetuseks. Tõepoolest, Ashrafi opositsiooni liikmed teostavad võitlust demokraatliku ja ilmaliku Iraani eest eranditult rahumeelsete vahenditega,» sõnas Kelam.

Käesoleva aasta mais võttis Euroopa Parlament vastu erakorralise resolutsiooni Ashrafi laagri kohta, milles kutsuti nii Iraagi kui ka USA võime hoiduma jõuga sekkumisest ning garanteerima laagri asukaile kui poliitilistele põgenikele täies ulatuses julgeolek ning poliitilised vabadused. Olles üks selle resolutsiooni algatajatest, kutsun USA valitsust kandma lõpuni oma vastutust laagri asukate kui kaitstud isikute elude ja turvalisuse eest. Katse pesta oma käed sellest verisest draamast puhtaks tähendab kaartide kättemängimist Iraani diktaatoritele. On viimane hetk ära hoida uus Srebrenica tragöödia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles