/nginx/o/2009/08/21/224502t1h7afc.jpg)
Kultuuriministeerium peab sobimatuks kevadel tehtud spordiseaduse muudatust, millega anti vallale ja linnale justkui õigus loobuda spordiklubide toetamisest juhul, kui eelarves selleks raha ei ole, ning soovib seaduse tagasi eelmisse sõnastusse muuta.
Seadusemuudatusega taastatakse spordiseaduse säte algses sõnastuses, mis paneb vallale ja linnale kohustuse toetada oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd. Tänavu 1. aprillil kehtima hakanud muudatus lisas sellele eeltingimuse «eelarveliste vahendite olemasolu korral».
Eeltingimust kaotades soovib ministeerium välistada võimaluse, et kohalik omavalitsus vähendaks oluliselt sporditoetusi, viidates eelarveliste vahendite nappusele või puudumisele.
Keegi ei kasutanud
Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilves ütles, et selle seadusemuudatuse tõttu ei võtnud Tallinn küll spordiklubide osas midagi negatiivset ette.
«Tallinn võttis kindla seisukoha, et kas riik kohustab või mitte, aga meie ülesanne on sporti toetada,» sõnas Ilves. Ta imestas, miks üldse kevadel see seadusemuudatus vastu võeti. «Võib-olla on väiksematel omavalitsustel tänavuse eelarve tingimustes pehmeid valdkondi keerukam toetada, kui iseendagi kulude katmiseks vaevalt jätkub,» pakkus ta.
Küll aga vähendati seoses linna negatiivse lisaeelarvega spordiklubide pearaha teisel poolaastal poole võrra. Ilvese sõnul on Tallinnas 226 spordiklubi, millele kulub tänavu üle 72 miljoni krooni.
Ka Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain kinnitas, et linn ei vähendanud toetusi tulenevalt seadusemuudatusest, vaid vähendas tulumaksu alalaekumise tõttu kõikide valdkondade raha lisaeelarvetega esialgu 10 ja hiljem veel 5 protsendi võrra.
«Minu arvamusel ei mõjuta see seadusemuudatus Jõgeva linna spordiorganisatsioonide elu niikaua, kui võimul on spordisõbralik linnavalitsus ja volikogu,» ütles Lain.
«Kõige rohkem huvitab mind see, kes on sellise sõnastuse autor ja kuidas ta tuli sellise mõtte peale. Arvan, et ükski normaalne omavalitsusjuht ei lähe toetusi vähendama lähtuvalt sellest seadusemuudatusest.»
Jõgeva maksab toetust 12-le spordiga seotud MTÜ-le kogusummas 660 000 krooni.
Sümboolne trikk
Seadusemuudatuste töögrupis olnud Eesti Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise selgitas, et säte lisati seadusse kevadel, kui riigieelarve kallal käis esimene reha ja kokkuhoiukohti otsiti kohalike omavalitsuste realt. «Kuid kuna seaduses oli üks-ühene punkt, et omavalitsus peab toetama spordiorganisatsioone, siis tekkis probleem, et kui riik paneb seadusega mingid ülesanded, peab ta tagama ka rahalise katte. Nii lisati neid lisasätteid spordiseadusse ja ka koolieelsete lasteasutuste seadusse,» meenutas Tõnise.
«Eks see natuke sümboolne trikk oli ja vaevalt keegi selle tõttu raha maha võtma hakkas, aga see on samas halb signaal, sest tegelikult toetavad omavalitsused korralikult sporti,» lisas ta.
Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto täpsustas, et ega kevadel lisatud eeltingimus ju omavalitsuste kohustust ära ei kaotanud, seetõttu polnudki sellel lausejupil mõtet ning see eemaldatakse. Arvisto rõhutas, et sporditoetuste süsteem põhinebki omavalitsustel, kes kannavad vastutust noorsoospordi ja spordiharrastajate eest.
Spordiseaduse muudatuse seletuskirja järgi on kohalike omavalitsuste spordiorganisatsioonidele eraldatavate toetuste kogusumma on umbes 800 miljonit krooni, mis on äärmiselt oluline ja mahukas osa spordi edendamiseks antavatest toetustest. Kultuuriministeeriumi andmetel moodustab see üle 50 protsendi kogu aasta jooksul spordivaldkonnale eraldatavast rahast.