Keskkonnaameti andmetel lasti tänavu 44 karu, mis on seitse looma rohkem kui mullu. Tänavu lubati karusid küttida üle Eesti 60.
Karusid kütiti lubatust veerandi võrra vähem
3. november 2009, 16:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on pidevalt nii olnud, et 20-30 protsenti jääb küttimata,» rääkis metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Tema hinnangul laskmata karud endaga probleeme kaasa ei too.
«Karud teevad peamiselt kahjustusi mesilates ja nende kahjustuste hulk pole viimastel aastatel olulisel määral suurenenud,» seletas ta. «Karu arvukus ei tõuse kiiresti, kuna ta on väikese sigimispotentsiaaliga liik.»
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Kaarel Rohu sõnul lastakse karu peamiselt kahjustukohtades või seal, kus teda on tõesti paljuks läinud. Rohkem on neid Viru-, Järva-, Pärnu- ja Jõgevamaal. Ida-Virumaal lasti üheksa ning Järvamaal kaheksa karu. Valgamaal polnud lubatud lasta ühtegi karu.
Arvuliselt kütiti Harjumaal 2 (lubatud 2), Ida-Virumaal 9 (10), Jõgevamaal 5 (9), Järvamaal 8 (8), Läänemaal 1 (1), Lääne-Virumaal 6 (8), Põlvamaal 3 (4), Pärnumaal 3 (5), Raplamaal 2 (4), Tartumaal 4 (5) ja Viljandimaal 2 (4) mesikäppa.
Eesti metsades müttab neid kokku 700 ringis. Karujaht lõppes 31. oktoobril.