Kõrgemate riigiametnike ametipalkade seaduse eelnõu praegune variant on pannud eluks ajaks ametisse nimetatud kohtunikud häirekella lööma. Miks?
Kohtunikud peavad palgaeelnõu ebaõiglaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga sellepärast, et kohtunikud on kõige arvukam kõrgete riigiametnike seltskond, keda see eelnõu puudutab. Kokku on neid 230 ringis, neist 193 on Eesti Kohtunike Ühingu liikmed.
Eesti Kohtunike Ühingu esimees, Harju maakohtu tsiviilkohtunik Meelis Eerik ütleb: «Väljakujunenud palgasüsteemi proportsioone võimuharude vahel ja kohtusüsteemi sees ei tohi muuta.»
Eeriku kolleeg, 15 aasta pikkuse kohtunikustaažiga Merle Parts on sama meelt, väites: «Aga arutusel olev eelnõu seab just nende proportsioonide säilimise küsimärgi alla.» Parts peab eelnõu praegust varianti ebaõnnestunuks ja lisab: «Seaduseelnõu valmis aasta eest, aga meie teada pole seda keegi sel ajal muutnud.»
Seatakse ebavõrdsesse seisu
Ka Partsi, kes esindab kõiki kohtunike ühingust väljapoole jäävaid õigusemõistjaid, teeb murelikuks see, kui muutub võimuharude proportsioon – võimude lahusus. Parts nendib: «Kui ühe võimu kandjad asetatakse võimude püramiidsüsteemis teistest allapoole, kuigi põhiseaduse mõtte kohaselt peaksid nad olema ühel pulgal võrdsed, kisub riik kiiva.»
Põhiseaduse paragrahv 4 sätestab, et riigikogu, presidendi, valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt on võimude vahel koordinatsiooni ja kontrolli, mitte alluvussuhted.
Eerik toonitab: «Me ei räägi konkreetsest palganumbritest, vaid võimuharude omavahelistest palgaproportsioonidest.» Ta võrdleb riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimehi ja aseesimehi kohtute juhtidega. Esimesena nimetatuile sätestab eelnõu kõrgema palgakoefitsiendi.
Eeriku sõnul on selles peidetud oht, et tulevikus on raske, kui mitte võimatu leida võimekaid kohtunikke, kes lisaks tavapärasele pingelisele tööle tahaksid endale võtta lisavastutust kohtu juhtimise eest. Partsi väitel on kohtunikkond tänavu üks kord elanud üle palga külmutamise ja kaks korda suhteliselt suure palgakärpe. Kuid eelnõu kohaselt väheneks palk taas, kaoksid lisatasud ja kuuldavasti muudetaks oluliselt ka pensionitagatisi.
«Kohtunikkond ei mõista, miks kõigil teistel võimukandjatel palk selle eelnõu kohaselt hoopis tõuseb,» arutleb Parts.
Ka imestab Parts selle üle, kuidas kohtunikud saavad eelnõu järgi ilmselt oluliselt madalamat töötasu kui prokurörid. Prokurörid pole seaduse silmis kõrgemad riigiametnikud ning neile makstakse nähtavasti ka tulevikus lisa- ja tulemustasu ja preemiaid, sest neid seadus ju ei puuduta.
Kohtumajadest saab läbisõiduhoov
Ebaõiglus viib kohtunike sõnul selleni, et kohtunikel kaob motiiv olla pikka aega ametis ja saada tõeliseks professionaaliks. Pikk staaž andis lisatasu, aga kui ka seda enam ei maksta, võib kohtumajadest saada läbisõiduhoov – hüppelaud, kus tehakse vahepeatus, et siis näiteks prokuratuuris või advokatuuris maanduda.
Kohtunike töökoormus on aasta-aastalt kasvanud. Pealegi on kohtunikel keeld teenida lisa, välja arvatud õppetööga. «Kohtunikele ei maksta hea töö eest preemiaid, mis minu arvates on õige. Kuid ka prokuröri ei tohiks motiveerida preemia. See välistaks võimaluse manipuleerida mõttega, et riiklik süüdistus võib olla ebaobjektiivne,» nendib Parts.