Eesti kodanikuühendused tõusid Ida-Euroopa tugevaimateks

Eesti Kodanikuühendused tunnistati Ida-Euroopa tugevaimateks. Pildil on Pärnu kodanike ettepanekute üleandmine linnavalitsusele. Foto: Ants Liigus

Eesti kodanikuühendused troonivad Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikuühenduste edetabeli tipus, selgub USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri koostatud mittetulundussektori jätkusuutlikkuse indeksi andmetel riikide seas esikohale.

Igal aastal koostatav indeks vaatleb kodanikuühenduste tugevust piirkonna 29 riigis, hinnates ühendusi seitsmes kategoorias: organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, eestkoste- ja teenuste osutamise suutlikkus, maine, seadusandlik keskkond ja infrastruktuur.

Võrreldes aastataguse indeksiga on Eesti ühenduste näitajad paranenud kolmes kategoorias: majanduslik elujõulisus, maine ja eestkostesuutlikkus. Viimase puhul tuuakse esile kodanikuühenduste manifesti 2007. aasta Riigikogu valimiste eel, keskkonnaküsimustega seotud kampaaniaid ning kaasamiskultuuri ja -oskuste arenemist avalikus sektoris.

Ühenduste maine puhul märgitakse meedia toetavat suhtumist ja ühenduste suurenevat professionaalsust avalikkuse teavitamisel ja kaasahaaramisel oma tegemistesse.

Majandusliku elujõulisuse paranemisele on kaasa aidanud eelmiste aastate kiire majanduskasvuga kaasnenud uute rahastamisvõimaluste avanemine kodanikuühendustele.

Kõige tugevamad näitajad on Eesti ühendustel infrastruktuuris, mis tähendab hästi arenenud katus- ja tugiorganisatsioonide võrgustikku; samuti seadusandlikus keskkonnas ja eestkostesuutlikkuses.

Kõige kehvemad tulemused anti Eesti ühendustele organisatsioonide tegutsemisuutlikkuses ja majanduslikus elujõulisuses, kuigi ka nendelt näitajatelt ollakse vaadeldud riikide seas parimad.

Probleemideks on ühenduste jätkuvalt suur sõltuvus lühiajalisest projektirahastusest, vähene avalike teenuste osutamise suutlikkus ning palgaliste töökohtade vähesus, mis pärsivad organisatsioonide arengut.

Samuti tuuakse välja usaldusväärse ja kasutajasõbraliku ühenduste registri puudumine ning siinsete eesti- ja venekeelsete ühenduste vähest koostööd.

Kõige tugevamate kodanikuühendustega riikide hulka on koos Eestiga loetud veel Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Läti ja Leedu.

Seevastu tabeli lõpuosas asuvate endise Nõukogude Liidu riikide seas on mitmetes kodanikuühenduste olukord aastal jooksul halvenenud ning riigivõim takistab oluliselt nende tegevust.

Kõige madalamad hinded said uuringus Türkmenistan, Usbekistan ja Valgevene.