Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas viib põhikooli ja gümnaasiumi uued õppekavad valitsusse neljapäeval ning loodab, et need kiidetakse ka heaks.
Lukas ootab õppekavade heakskiitu neljapäeval
10. jaanuar 2010, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi riigikogu kultuurikomisjoni esimees, opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Peeter Kreitzberg soovib ülejärgmisel nädalal õppekavade üle parlamendis avaliku arutelu korraldada ning ootab ka ministri osavõttu, kinnitas Lukas Postimees.ee’le, et arvestades ministeeriumide vaheliselt kooskõlastusringilt tulnud nõusolekuid ning vaid üksikuid ja lahendatavaid küsimusi, peaks valitsus nii põhikooli kui gümnaasiumi õppekavad sel neljapäeval heaks kiitma.
«Olen alati olnud seisukohal, et õppekava põhiküsimusi peaks arutama riigikogu ja olen ministrina selle nimel ka pingutanud. Terve eelmise aasta jooksul on õppekavad riigikogus arutlusel olnud, kaasa arvatud kahel korral suures saalis ning kõik on saanud selles arutelus osaleda,» kinnitas Lukas.
Lisaks on juba pool aastat enne seda, kui seaduseelnõu valitsuse heakskiidujärgselt riigikokku saabus, ministeerium Lukase sõnul arutanud koos kõigi erakondade ja vastavate ülikoolide esindajatega nii Õppekava Nõukogus kui ka kultuurikomisjonis õppekavade üldosasid, olles need siis juba kokku 16 kuud tagasi esitanud. «Põhimõttelisi erimeelsusi ei ole esile toodud.»
«Arvan, et riigikogus on õppekavasid arutatud piisavalt kaua. Nii põhjalikku ja pikaajalist õppekavade kooskõlastamist pole Eestis varem kunagi olnud,» sõnas minister.
Sellest hoolimata tahab riigikogu kultuurikomisjon parlamendi teisel töönädalal korraldada teema üle arutelu.
«See on ikkagi ellu minemas, komisjon seda organiseerib ja ma loodan, et riigikogu teisel töönädalal ehk 18. jaanuariga algaval nädalal tahaks selle ära korraldada,» kinnitas Kreitzberg.
«Meile on tulnud kirju mitmelt poolt, kes tahavad seda õppekava analüüsida. Oleks päris tore kuulata eri huvigruppide vaatekohti ja saada suuremat selgust. Kindlasti tahavad sinna tulla õpilasesinduste esindajad, kes on saatnud pika kirja riigieksamite küsimuses ja arvavad, et see peaks seaduses palju detailsem olema,» rääkis Kreitzberg.
«Siis kindlasti õpetajate liit, lastevanemate liit, võiks tulla TÜ ja TLÜ esindajad, kes õppekavadega seotud on. Kahtlemata võiks mingil kujul kohal olla erinevate ainete esindused õpetajatest,» leidis ta.
«Riigikogu, Õppekava Nõukogu, Õppekava Ekspertkogu, rohkem kui 200 eksperti ühendanud töörühmad ja vastavad õpetajate ainealaliidud on õppekavu piisavalt kaua arutanud. Nii Peeter Kreitzbergil, Heimar Lengil kui kõigil õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate organisatsioonidel on olnud pikalt aega arvamusi avaldada ja valdava osaga ettepanekutest on selles keerulises protsessis ka arvestatud,» kinnitas Lukas.
«Esitasin põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade üldosad ja ainekavad nüüd lõpuks valitsusele kinnitamiseks, sest kehtiv seadus võimaldab seda,» selgitas minister.
«See on muidugi tema õigus need sinna viia. Aga meile on õppekavade arutelu seepärast väga tähtis, et sellest sõltub põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise otstarbekus. Kas õppekavad seda tingivad, kas on selliselt üles ehitatud, et põhikool on tõesti eraldi õppeaste, mis nõuab ka õpetajalt eraldi ettevalmistust või on see õppekava siiski väikeste muutustega,» loetles ta üleskerkinud küsimusi.
Uue seaduse versiooni vastuvõtmist ja alles seejärel õppekavadega tegelema hakkamist ei pidanud Lukas asjalikuks, sest see venitaks uutele õppekavadele üleminekut ebamõistlikult ja üleminekuaeg neile nihkuks veelgi edasi. Juba praeguse ajagraafiku alusel rakenduksid kõik õppekava- ja eksamisüsteemimuudatused alles 2014. aastaks.
«Vaatame, milline see (uued õppekavad - toim.) on, eks ta hakkab mõjutama kindlasti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelu. Nii või teisiti on sellel mõju meie tegevusele ka, selles pole mingit kahtlust,» uskus Kreitzberg.
«Mõned arvavad, et muudatused on väga pisikesed, mõned ministeeriumi poolt väidavad, et need on suuremad. Nii või teisti on vaja kultuurikomisjonil suuremat selgust õppekavades aset leidnud muudatustest,» oli Kreitzberg kindel.
«Riigikogus on õppekavasid arutatud piisavalt kaua. Kui aga soovitakse hakata suures saalis eraldi näiteks keemia, ajaloo või matemaatika õppekavu arutama, siis võib rahvaasemike tähelepanu kergesti kanduda sisuliste argumentide asemel poliitilisele võitlusele. Seda pean ma kogu pedagoogilisele mõttele ohtlikuks,» ütles Lukas.
«Arutada võib kõike, kuid arvestades senist väga põhjalikku eeltööd, ei annaks täiendavad arutelud palju juurde. Pigem soovitakse niimoodi venitada niigi veninud arutelusid kuni valimisvõitluse eelmänguni, mil on oht kaotada vastutustunne. Selline venitamine käiks siis ainult õpilaste ja õpetajate huvide arvelt,» hoiatas minister.
Uue aasta alguses avalikuks saanud rahandusministeeriumi hinnangu kohta, et uute õppekavade seletuskirjades pole piisavalt lahti kirjutatud nende elluviimiseks vajalikud kulutused ja katteallikad, ütles Lukas, et haridusminsteerium on saatnud rahandusministeeriumile täiendavad selgitused ning küsimus lahendatakse kindlasti ja see ei saa neljapäeval takistuseks õppekavade kinnitamisel.