Kahe kohtuniku hiljutine korruptsioonijuhtum võib, aga ei pruugi viidata altkäemaksuvõtmise laiale levikule Eesti kohtusüsteemis, leiavad Kalle Muuli ja Anvar Samost.
«Olukorrast riigis»: kas Eesti kohtusüsteemis võib korruptsioon olla levinud?
7. veebruar 2010, 14:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» kommenteerisid ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli Eesti kohtusüsteemi raputavat korruptsiooniskandaali. Kaitsepolitseiameti töötajad pidasid kolmapäeval kinni Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuniku Jüri Sakkarti, keda kahtlustatakse altkäemaksu nõudmises, ja selle vastuvõtmises samuti riigisaladuse avalikustamises ning kriminaalasja kohtueelse menetluse, sealjuures jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises. Detsembri alguses peeti kinni ka Viru maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Mihhail Komtšatnikov, kes mõisteti hiljem süüdi altkäemaksu nõudmises ja võtmises.
«Eesti kohtusüsteemi maine on olnud, ma julgeks väita, laitmatu,» ütles Samost ja tõdes, et polnud siiani isegi kõige pahatahtlikuma kuulujutu tasandil kuulnud midagi sellist, et odavam on osta kohtunikku kui palgata advokaati. «Kas siin on pigem see, et jumal tänatud, et need üksikud kohtunikud, kes sellist asja harrastasid, on kohtu alla minemas või me ei tea piisavalt oma kohtusüsteemi kohta?» küsis Samost.
Kalle Muuli tõdes, et üheski kuritegevuse liigis ei ole avastamine ja karistamine sajaprotsendiline ning korruptsioon on veel eriti varjatud kuritegevus. «Ma arvan, et ka selles valdkonnas peab olema korruptsiooni rohkem,» ütles ta, meenutades, et kaks kohtunikku istub korruptsiooni eest ka praegu vangis.
«Teine küsimus on, et mis ikkagi tõukab kohtunikku altkäemaksu võtma,» jätkas Muuli. «See on ikkagi eluaegne töö, sul on ka väga korralik palk. Kui sa nüüd riskid mingi altkäemaksuga, siis sa kaotad oma eluaegse ameti, sissetuleku ja leiva.»
«Tõepoolest, kui vaadata neid summasid, mis on ajakirjandusest läbi käinud, siis need summad olid väga väiksed,» ütles Samost. «Loodetavasti see on positiivseks märgiks, et altkäemaksuvõtmine Eesti kohtus on haruldane. Kui see oleks natuke rohkem levinud, siis ma usun, et need summad oleks teises suurusjärgus.»
Muuli aga märkis, et see võib vastupidi viidata ka selle, et altkäemaksu andmine ja võtmine on Eesti kohtusüsteemis tavapärane.