Verisest riigijuhist müstiliseks ravitsejaks – selline oli Radovan Karadžići teekond. Nüüd viivad süüdistused sõjakuritegudes Haagi sõjatribunali ette.
Karadžići vahistamisega heitis Serbia ühe luukere kapist välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui telefon helises, teadsin kohe, et midagi on valesti. Olen šokeeritud. Segaduses. Vähemalt teame nüüd, et ta on elus,» ütles ühe maailma tagaotsituma mehe Karadžići naine Liljana, kui agentuur Associated Press temalt abikaasa vahistamise kohta kommentaari küsis.
Tema reaktsioon on vägagi erinev kunagise 43 kuud piiratud linna Sarajevo tänavatel pärast uudise ilmsikstulekut puhkenud rõõmupeost.
«Oleme 13 aastat oodanud ja oma lootuse kaotanud. Nüüd teame, et õiglus on olemas,» ütles Sarajevo tänaval Karadžićile süüks pandavast jubedaimast kuriteost, 8000 moslemimehe ja -poisi elu nõudnud Srebrenica veresaunast eluga pääsenud Kada Hotic AP-le.
End 13 aastat varjanud pika valge habemega Karadžić ei meenuta praegu ei poolehoidjaile ega kinnivõtmist pikisilmi oodanud ohvreile kunagist lehviva juukselakaga Bosnia serblaste kurikuulsat riigijuhti, keda süüdistatakse ülimalt julmades sõjakuritegudes.
Viimased aastad tegeles opositsiooniliste kommunistide peres sündinud kunagi ka luuletajana tuntud Karadžić hoopis hingelisemate küsimustega, kui seda on riigi sõtta juhtimine ja sõjaväele käskude jagamine – Serbia võimude andmeil tegutses nooruses psühhiaatriat õppinud mees nimelt pealinnas alternatiivravitsejana ja pidas spirituaalseid loenguid.
Belgradi ajakiri Tervislik Elu trükkis ära sarja tema artikleid, ajakirja peatoimetaja Goran Kojici sõnul polnud tal aimugi, et võtab kaastööd vastu Euroopa Osama bin Ladeniks kutsutud tagaotsitavalt, vahendas BalkanInsight.
Seda, kui vabalt Karadžić end oma maskeeringuga tundis, näitab ka see, et Serbia korrakaitsjad välimuselt jõuluvana meenutava ja Dragan David Dabici nime all Belgradis ringi liikunud mehe lõpuks kinni võtsid – ravitseja vahistati tema advokaadi sõnul reedel kohalikus liinibussis, kuigi ametlik teade tuli eile õhtul.
Meedia teatel oli tema kättesaamine juhus – erijõud valmistusid hoopis Bosnia serblaste väejuhi Ratko Mladići kaaskonna vastu suunatud operatsiooniks ning olid üllatunud, kui komistasid teise jooksiku otsa.
Karadžići leidmisel ja kinnivõtmisel aitasid väidetavalt kaasa ka välisriigi luurejõud.
Teated Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt aastaid taga otsitud mehe leidmisest said maailmalt üdini positiivse vastukaja, muu hulgas õnnitles Serbiat ka Eesti välisminister Urmas Paet.
«Hilja, hilja, hilja, aga hea, hea, hea,» kommenteeris Balkani konflikti lahendamisel vahendajana tegutsenud Rootsi endine välisminister Carl Bildt, kes on Serbiat tegevusetuse pärast sõjakurjategijate püüdmisel palju kritiseerinud.
Märkimisväärse sammu Euroopa Liitu astumise suunas tegi Belgrad isegi Hollandi arvates, mis lähenemisleppe sõlmimisele Serbiaga kõige tigedamalt vastu seisis.
Õnnitlused saabusid Serbiasse isegi Hiinast. Ainsad skeptilised hääled kõlasid eile Venemaalt, kus Dmitri Rogozin arvas, et lääs peaks samuti Serbia 1999. aasta pommitamise eest kohtu alla minema ja välisminister Sergei Lavrov hoiatas ebaõiglase kohtuprotsessi eest.
Endise Jugoslaavia sõjakuritegude kohtul peaks Lavrovi arvates tiibu kärpima.
Sealse tribunali kallutatust tõestavat tema hinnangul mitme Bosnia moslemi ja Kosovo albaanlase, sealhulgas endise peaministri Ramush Haradinaj süüdistustest vabastamine.
Kuigi Belgradis esialgsele ülekuulamisele viidud Karadžići toetuseks kandsid meeleavaldajad läänemeelse presidendi Boris Tadići vastaseid silte «Tee Serbiale teene. Tapa end, härra Tadić», teatas riigipea, et endine Bosnia serblaste juht antakse üle Haagi rahvusvahelisele kriminaalkohtule.
Carla del Ponte on kohtuprokuröri kohalt küll lahkunud, kuid tema järeltulija Serge Brammertzi käe all ootavad Karadžićit tõsised etteheited.
Kõige selgem neist on kahtlemata süüdistus Srebrenica veresaunas, kus 1995. aastal tapeti tuhandeid Bosnia moslemeid. Lisaks andis Karadžić loa tsiviilelanike ründamiseks Sarajevo piiramise ajal ning vastutavat sõjalaagrites toimunud süstemaatiliste vägistamiste eest. Kokku on süüdistuspunkte genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes 15.
Mees ise on optimistlik ja enda sõnul süütu nagu 1995. aastal, kui ta USA ajakirjanikuga kohtudes selgeks tegi, et mingeid massitapmisi pole sealmail kunagi olnud ja moslemid ei saagi põhimõtteliselt koos serblastega ühises riigis üldse elada.
Lisaks Belgradi tänavail Karadžićit sangariks nimetavaile radikaalidele on tema süütuses veendunud ka Karadžići perekond. «Jumal tänatud, et mu vend on elus ja terve,» ütles Luka Karadžić.
Bosnia sõda
• Bosnias ja Hertsegoviinas toimunud sõda algas Jugoslaavia lagunemisega 1990. aastal. Sloveenia lõi lahku piiratud relvakonfliktiga, Horvaatias puhkes täiemõõduline sõda.
• 1990. aastal võitsid Bosnia parlamendivalimised bosnia, serbia ja horvaatia rahvuslikud parteid.
• Serblased lõid omavalitsuse, millest hiljem sai Republika Srpska, mida juhtis Radovan Karadžić. 1992. aastal moodustavad Horvaatia ja moslemi rahvuslased alliansi ja serblastest hoolimata kuulutavad Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvaks.
• Puhkes sõda ja serblased said kohe kontrolli poole vabariigi üle. Republika Srpskas, aga ka moslemite ja horvaatide kontrollitud aladel tapeti teistest rahvustest inimesi. Karadžić lubas tappa kõik moslemid Bosnias ja Hertsegoviinas.
• Pealinn Sarajevo jäi bosnialaste kätte, kuid seda piirati 43 kuu jooksul eri intensiivsusega.
• 1993 – kui pinged tõusevad, puhkeb moslemite ja horvaatide vahel samuti konflikt, mis lõppeb üheks piirkonna multikultuursuse keskuseks olnud Mostari linna hävitamisega.
• Vastasseis muutub veelgi keerukamaks, kui moslemid ja serblased võitlevad Hertsegoviinas koos horvaatide vastu, moslemigrupeeringud omavahel Loode-Bosnias ja horvaadid ning serblased koos moslemite vastu Kesk-Bosnias.
• Juuli 1995. Srebrenica linnas moodustatud moslemitest tsiviilelanike turvatsooni tungivad Bosnia serblaste väed kindral Ratko Mladići juhtimisel. Tuhandeid bosnia moslemitest mehed ja poisid lahutatakse peredest ja tapetakse, hoolimata Hollandi rahuvalvajate kohaolekust.
• NATO rünnakud aitavad moslemitel ja horvaatidel alasid võita, tuhanded serbia tsiviilelanikud peavad kodudest lahkuma.
• 4. oktoobril 1995. Pariisis kirjutatakse alla Daytonis Ohios valminud rahuleping, mis loob kaks territooriumi, ühe bosnia moslemitele ja horvaatidele ning teise serblastele. De facto on Bosnia ja Hertsegoviinas praegu kolm üksust, lisaks rahvusvahelised rahuvalvejõud.
• Sõltumatu uurimuse kohaselt nõudis 1992–1995 aasta Bosnia sõda umbes 100 000 inimelu, kodudest oli sunnitud põgenema 2,2 miljonit inimest ehk üle poole elanikkonnast.
• 1995. aastal kadus Radovan Karadžić avalikkuse silmist.