Paet: Eesti seisab OECDga liitumise lävel

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on välisministri sõnul liikunud juba ligi kolm aastat OECD teekaardil.
Eesti on välisministri sõnul liikunud juba ligi kolm aastat OECD teekaardil. Foto: SCANPIX

Välisminister Urmas Paet märkis valitsuse välispoliitika aastakõnes, et Eesti on jõudnud eurotsooniga liitumisele väga lähedale, samuti seisab Eesti maailma 30 majanduslikult ühtemoodi mõtlevat riiki koondava OECDga liitumise lävel.


OECDga (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) liitumisest rääkides märkis Paet, et praeguseks on Eesti ligi kolm aastat liikunud OECD teekaardil. «Loodame ühinemislepingu allkirjastada tänavu kevadel ja ilmselt saab meie liitumine ametlikult teoks juba sügisel,» ütles välisminister Paet



Välisministeerium on Eesti majanduslangusest väljatulekule kaasa aidanud arvukate äridiplomaatia tegevuste abil. «Oleme pakkunud riigipoolset tuge lahendamaks Eesti ettevõtete probleeme ning päringute arv, millega Eesti majandusdiplomaadid eelmisel aastal tegelesid, kasvas võrreldes tunamullusega enam kui kolm korda,» sõnas Paet.



Minsitri sõnul jätkab välisministeerium Eesti investorite ja ettevõtjate huvide kaitsmisega välismaal. «Eelmisel aastal allkirjastasime investeeringute kaitse lepingud Gruusia, Valgevene, Vietnami ja Marokoga ning topeltmaksustamise vältimise lepingud Lõuna-Korea, Serbia, Iisraeli ja Mani saarega. Samuti oleme tõhustanud äridiplomaatia-alast tegevust,» sõnas välisminister.



Euroopa Liidus on Eesti prioriteet välisminister Urmas Paeti sõnul toimivate kaubandussuhete loomine meie lähimate naabrite, sealhulgas Venemaaga. «Eestile on tähtsal kohal ka Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmine, mis on oluline tegur majanduslangusest väljatulekul,» lisas ta.

Eesti avab Shanghais konsulaadi

Välisministri sõnul nihkuvad Aasia ja Lähis-Ida lähiaastatel üha enam Eesti välispoliitika fookusesse. «Kahepoolsete majandus- ja poliitiliste suhete arendamise kõrval võimaldab Eesti kohalolek aktiivsemalt osaleda ka Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel. Maailmamajanduses toimunud globaalseid muutusi silmas pidades oleme asunud suurendama oma aktiivsust ja kohalolekut Aasia ning Lähis-Ida suunal,» lausus Paet.

Möödunud aastal avas Eesti Tel Avivis esimese välisesinduse piirkonnas ning peatselt alustab tegevust saatkond Kairos. «Lisaks on meil kavas ametisse nimetada aukonsulid Süürias, Lõuna-Koreas ja Hongkongis ning avada Shanghais toimuva maailmanäituse ajal sealne Eesti konsulaat,» lisas Paet.

Paet tõstis kõnes esile ka regionaalset koostööd nii kolme Balti riigi kui ka Põhja- ja Baltimaade ringis. «Praktiline koostöö Läti ja Leeduga on oluline nii välis- ja julgeolekuküsimustes ning majanduslangusest väljatulekul, aga ka Põhja-Balti energiaturu loomisel ja regiooni jaoks oluliste energiaprojektide elluviimisel nagu ka Läänemere keskkonnaseisundi parandamisel,» sõnas välisminister Paet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles