Õpilased tooks küpsuskirjandi kõrvale ka suulise emakeeleeksami
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) tegi ettepaneku kehtestada eesti keele üldine küpsuseksam, mis lisaks kirjalikule kirjandiosale ka suulise vestluse juhuslikel teemadel. Otsustajad seda seadusse kohe kirja panema ei tormaks.
Viimasel ajal rõhutatakse eesti keele õpitulemustes üha enam suhtlusoskust ja praktilist keeleoskust, EÕELi hinnangul näitaks just suuline eksamiosa õppuri oskust oma mõtteid ja arvamusi väljendada ning argumenteerida.
Ettepaneku järgi võiks suulise eksami meetodiks olla vestlus, mis «lähtub erinevatest kohapeal antud ja õpilase poolt juhuslikult valitud teemadest.»
Emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu kiitis õpilasesinduste liitu sel teemal kaasamõtlemise eest. «Miks mitte seda teemat edasi arutada, aga mul tekkis kohe küsimus, kuidas sellist eksamit saaks rakendada,» ütles ta.
Sarapuu sõnul on praegu klassid suured ja nii on suulist eksamit väga raske läbi viia, sest eksami vastuvõtmine veniks pikaks.
Hilja hinnata
«Teisest küljest, millest sel eksamil siis vestelda? Selline oskus, millest nad kirjutavad, peab olema omandatud juba põhikoolis, kas pole suulist eneseväljendust gümnaasiumi lõpus hilja hinnata? Kas on ikka mõttekas gümnaasiumi lõpus hakata emakeeles vestlema eksamil sellest, kuidas noor läheb poodi ja šoppab,» ironiseeris Sarapuu.
Kirjandusteoste üle arutlemise koht on tema sõnul suulisel kirjanduse eksamil. «Suulise eksami puhul on alati ka oht, et hindamine võib jääda subjektiivseks,» lisas Sarapuu.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzbergi arvates peab paika õpilaste tähelepanek, et suuline eneseväljendus on alla käinud. «Noorte inimeste kommunikatsioon on ju valdavalt ühepoolne: mina ja televiisor, mina ja arvuti.»
«Ma mõtleks selle variandi üle päris tõsiselt, kuigi olen juba kuulnud ka mitmeid vastuväiteid. Kindlasti on tõsi, et seda on objektiivselt raske mõõta. Samas kipub nii olema, et kõik asjad, mis on tähtsad, need ei olegi kergesti mõõdetavad. Lihtsalt on mõõdetavad ainult mäluproduktid: kas mäletad, milline linn on Inglismaa pealinn,» rääkis Kreitzberg.
Millest vestelda, poleks Kreitzbergi hinnangul üldse raske valida. «Suuline eneseväljendus on kas või see, et tutvusta ennast viie minuti jooksul. Panna elavasse teksti mõistetaval kujul asjad, mida teisel on vaja sinust,» tõi ta näite.
«Mina eksperimendi korras täitsa katsetaks seda mõtet,» pidas kultuurikomisjoni esimees mõttekaks mõne kooli algatust näiteks aasta jooksul seda proovida. Kui katsed õnnestuksid, võiks umbes aasta pärast selle ka kirja panna.
Haridusministeerium kavandab muutusi
Haridusministeerium märkis, et on teadlik õpilaste soovist võtta kirjalike lõpueksamite kõrval enam kasutusele suulised vormid ja seda arvestati ka lõpueksamite reformimise protsessis. «Haridus- ja teadusministeerium pakkus üheks gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks uurimustöö koostamise ja kaitsmise, mis võimaldavad õpilasel just neid oskusi demonstreerida,» vahendas kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva.
«Teisalt tuleb öelda, et väga keeruline on ühe eksamiga mõõta kõiki neid teadmisi, oskusi, pädevusi, mida õpilased oma ettepanekus kirjeldavad. Seda rolli peaksid kandma üheskoos kõik lõpueksamid,» põhjendas Ladva, miks muudeti gümnaasiumi lõpetamise tingimusi kompleksselt.
Eesti keele eksamis on aga praeguse korraldusega võrreldes muutusi oodata küll. «Eesti keele riigieksami uus vorm on väljatöötamisel ja eksamiülesandeid katsetatakse koolides. Eksam on planeeritud mitmeosalisena, sisaldades tööd tekstidega ja tekstiloomet ehk kirjandi kirjutamist,» sõnas Ladva.
«Eksami suuline osa võib sobida ka kooli õppesuunast tulenevasse koolieksamisse, kui koolis nii kokku lepitakse - siin on õpilastel võimalik kaasa rääkida.