Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk lubab kultuuripealinnaks valmistuva Tallinna tänavasiltide- ja reklaamide üle sel aastal karmimat kontrolli.
Keeleinspektsioon: kultuuripealinna külalised saabugu Eesti linna
11. märts 2010, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees. ee uuris läheneva emakeelepäeva puhul Keeleinspektsiooni peadirektorilt, milline on eesti keele olukord ja milliseid mõtteid tekitab kõndimine reklaamsiltidega ääristatud linnatänavail?
Ilmar Tomusk märkis Eesti linnade tänavapilti hinnates, et mõne aasta eest tekkis küll tunne, et väiksed armsad Eesti linnad saavad peagi osaks ingliskeelsest globaalkülast. «Isegi nendes kohtades, kuhu ühegi välisturisti jalg tõenäoliselt mitte kunagi ei astu, laiutasid ingliskeelsed sildid ja reklaamid.»
Praeguseks on olukord veidi paranenud. Kui varem teatati inspektsioonile, et ettevõtte tegevust ei ole võimalik eesti keeles üldse kirjeldadagi, siis nüüd pöörduvad paljud ettevõtjad nõu ja abi saamiseks Keeleinspektsiooni või Eesti Keele Instituudi poole. Ja siis selgub, et kõike on võimalik eesti keeles reklaamida. «Muidugi tuleb aeg-ajalt ka riiklikku sundi kasutada ning ettevõtjatele ettekirjutusega meelde tuletada, et avalik teave ja reklaam peab olema eestikeelne. Keeleseadus on praegu küllaltki liberaalne, lubades eestikeelsele tekstile lisada võõrkeelse, peaasi, et eesti keel oleks esikohal,» tunnistas Tomusk.
Kuna järgmisel aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn, on ka Keeleinspektsioon Tallinna sildid ja reklaamid sel aastal teravdatud tähelepanu alla võtnud. «Ning me ei võitle mitte võõrkeelte vastu, vaid eesti keele eest. Tahaks, et Tallinnast jääks Euroopa kultuuripealinna külastavatele kultuurihuvilistele mulje kui mitte ainult Euroopa, vaid ka Eesti linnast.»
Kõik teavad, mida saab TEE MAJAST
Keeleinspektsiooni ülesanne on kontroll keeleseaduse nõuete täitmise üle, mis paljude jaoks on tüütu tähenärimine. «Näiteks teeme ettekirjutuse parandada vead avalikul sildil, millele on kirjutatud «TEE MAJA» või «SASLIKI PAAR». «Mis te norite, kõik saavad ju aru, millega tegemist on,» nuriseb ärimees. Ometi ütleb seadus, et ametlik keelekasutus peab vastama kirjakeele normile ning meie ülesanne on seda nõuda,» rääkis Tomusk.
Lisaks nurisevad vene koolide õpetajad, kelle sõnul ei lähe neil eesti keelt oma töös üldse vaja, kuna nad annavad tunde vene keeles. «Kuid seaduse kohaselt peavad nad eesti keelt oskama ning kui aus olla, ei ole ma siiani aru saanud, kuidas on võimalik õpetajana töötada riigikeelt oskamata,» nentis Tomusk. Ka Euroopa Nõukogu hiljutine raport leidis, et vene koolide õpetajate puudulik eesti keele oskus ei võimalda neil täiendõppes osaleda.
«Aga on ka neid, kes on varem meie ettekirjutuste pärast meie peale vihased olnud, kuid nüüd on rõõmsad, et neid sunniti eesti keelt õppima, sest see on aidanud neil praegusel raskel ajal tööd säilitada või uut tööd leida.»
Samas tunnistas Tomusk, et üldsuse suhtumine nende töösse on erinev. Näiteks venekeelseid meediaväljaandeid lugedes jääb mulje, et koledamat asutust pole maailmas olemaski, osa eestlastest aga ootaks karmimat suhtumist keeleseaduse rikkujatesse. «Kuid pole ka harvad need juhud, kui tavalised inimesed kõikjalt Eestist võtavad vaevaks meile helistada või kirjutada ning meie töötajaid nende töö eest tunnustada.»
Ametlik keel olgu normikohane
Tomuski sõnul leiab osa keeleteadlasi, et tegelikult ei saagi rääkida heast või halvast keelekasutusest, sest see, kuidas inimene räägib, on tema enda asi ja oluline on hoopis see, et sõnum kohale jõuaks. «Mina nii liberaalne ei ole, oma töö tõttu olen kokku puutunud sellega, et tihti on väga raske otsustada, kas tegemist on isikupärase keelekasutusega või lihtsalt harimatusest tingitud keeleapsudega. Erasuhtluses ei tekita see probleeme, kuid ametlikult keelekasutuselt ootan ma küll ranget normikohasust,» sõnas Tomusk.
Üks Tomuskile silma hakanud probleem on seotud eksimustega stiili ja registri valikul. Segamini aetakse formaalne ja mitteformaalne stiil, üsna kummaline on Tomuski hinnangul kuulata keskhariduseta modellihakatise etteastet, kes üritab oma ettevõtmiste ja eraeluliste seikade kirjeldamisel keerukat juriidilist sõnavara kasutada.
«See on üldise keelehariduse ning lugemuse küsimus, näib, et emakeeleõpetajate mure noorte lugemuse vähenemise pärast on põhjendatud. Samas - on ju lugemisaasta ning seetõttu kutsun kõiki üles rohkem raamatuid lugema,» märkis Keeleinspektsiooni peadirektor.
Praegune keeleseadus jääb ajale jalgu
Ilmar Tomusk kuulus töörühma, mis valmistas ette uut keeleseadust ning talle teadaolevalt peaks eelnõu peagi kooskõlastusringile minema. «Lühidalt ja veidi lihtsustatult öeldes on praegune keeleseadus ajale jalgu jäänud. Ei saa öelda, et see üldse ei toimiks, kuid 15 aasta jooksul on seadust juba sedavõrd muudetud, et selle esialgne struktuur ja loogika on paigast ära,» rääkis ta.
Tomuski arvates peaks uuest seadusest võitma nii eestlased kui ka mitte-eestlased, ennekõike aga eesti keel, mille staatust uus keeleseadus peaks kindlustama. Seadus reguleerib senisest täpsemalt nii kirjakeele normi, avaliku ja ametliku keelekasutuse, avalike siltide ja poliitreklaami keelekasutusega kui ka tarbija keeleõigustega seonduvat.
Keelepoliitikast peaks seaduse jõustumisel saama riiklikult tähtis küsimus, mida riigikogus arutatakse kord kahe aasta jooksul. Praegu haridusministri moodustatud keelenõukogust peaks saama seaduse alusel tegutsev ning valitsust keelepoliitika küsimustes nõustav kogu.
Seaduseelnõu sätestab ka nõuded täiskasvanute eesti keele õppe süsteemile ning täpsustab muulaste eesti keele oskuse tõendamise ja keeleseaduse täitmise järelevalvega seonduvaid protseduure.