Täna 2009. aasta keeleteo tegija auhinna saanud koolinoor Sergei Metlev ütles, et näeb koos kaasõpilastega palju vaeva selle nimel, et ka vene õppekeelega koolides oleks võimalik eesti keel selgeks õppida.
Metlev: koolis eriti eesti keelt kasutada ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metlev ütles, et talle oli ülisuur üllatus juba see, et tema kandidatuur keeleteo auhinnale üleüldse esitati. «Ma ei saanud seda uskudagi. Täna siin saalis [Viljandi Paalalinna gümnaasiumis toimunud emakeelepäeva üritusel - toim] olid kõik väga tugevad kandidaadid ja arvan, et kõik olid auhinda väärt,» sõnas Metlev Postimees.ee'le.
Eriti tähtsaks pidas ta seda, et sai just rahvahääletusel selgunud rahva auhinna. «See on väga suur tunnustus mulle.»
Mulluseks keeleteo tegija kandidaadiks esitati Sergei Metlev eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avaliku esitamise ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavate avalike seisukohavõttude eest.
«Jah, ma olen väga palju vaeva näinud ja mitmeid artikleid kirjutanud sellest, et meil muukeelses hariduses on väga suuri probleeme eesti keele õpetamisega - põhikoolis on vähe eestikeelseid aineid, aga gümnaasium viiakse juba eesti keelele üle. Ka mu kolleegid õpilasesinduste assamblees koos töötame selle kallal, et õpilasel oleks oma rahvuskuuluvust säilitades eesti keelt võimalik selgeks õppida ja Eesti ühiskonnas hakkama saada,» rääkis Metlev.
«Mulle väga meeldib eesti keel. Vene keele kõrval on eesti keel mu teine emakeel ja ma olen selle üle väga uhke,» teatas Metlev, kes oma sõnul räägib eesti keelt iga päev.
«Koolis on raske eesti keelt kasutada, ainult eesti keele õpetajatega ehk. Aga mul on palju töökontakte, palju eestlastest tuttavaid, nii et umbes pool päeva kasutan ma vene keelt, teise pool päeva eesti keelt.»
Metlev on eesti keelt nüüd juba neli aastat õppinud lisaks kooliprogrammile ka kursustel. «Kahjuks peab ütlema, et kui läksin eesti lasteaiast vene põhikooli, siis keel hakkas vaikselt kaduma ja umbes 7. klassis hakkasin tundma, et ma eesti keelt enam ei oska. Nägin väga palju vaeva, et seda taasta, arvan, et nüüd on see päästetud,» muheles Mustamäe reaalgümnaasiumis õppiv noormees.
Täna anti Viljandi Paalalinna gümnaasiumis pidulikul emakeelepäeva üritusel kätte 2009. aasta keeleteo auhinnad. Peaauhinna sai Kihnu aabits «Aabets», mis toetub legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele ning seob kihnu murdekeele koos kihnulike ütlustega sealse olustikuga. Aabitsa koostasid Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik.