Täna asutavad 1989. aastal NSVLi rahvasaadikute kongressi liikmeks valitud eestimeelsed saadikud Tallinnas ajaloo talletamisega tegeleva MTÜ Eesti Eest, kongressi delegaat Ignar Fjuk meenutas, et just Moskvas tehti tollal Eesti jaoks olulisi välispoliitilisi otsuseid.
Küsimusele, kas loodav ühing asub uurima ja talletama konkreetselt rahvasaadikute kongressi ja sinna Eestist läkitatud delegaatide tööd või on plaanis tegeleda lähiajalooga laiemalt, vastates ütles Fjuk Postimees.ee’le, et mõistetavalt paigutuvad selle töö käigus toonased isikud ja sündmused laiemasse ajaloolisse konteksti, kuid eelkõige on uurimisteemaks ikkagi Eesti saadikute tegevus Eesti nimel.
MTÜ Eesti Eest soovib vahetada, edastada ja talletada meenutusi ja ajaloo seisukohalt olulisi sündmusi ja fakte tollest perioodist.
«Paraku on nende okupeeritud Eesti ajaloos esimestel vabadel valimistel Nõukogude Liidu kõrgemasse riigivõimu organisse valitud 36 ja ühiskondlike organisatsioonide poolt delegeeritud 12 rahvasaadiku tegevus jäänud seni põhjalikumalt dokumenteerimata ning nende osa NSV Liidu lagunemisprotsessis analüüsimata,» märkisid NSVLi rahvasaadikute kongressi liikmeks olnud Igor Gräzin, Tiit Made ja Ignar Fjuk oma eilses pöördumises.
Fjuk rõhutas, et kuna paralleelselt rahvasaadikute kongressi tööle toimusid olulised sündmused 1989. aastal ka Eestis, näiteks kodanike komiteede liikumise näol, siis mööda ei pääse sellestki.
«Kui mõni neist paralleelselt arenenud elemendist oleks puudunud, poleks me täna ju sellises Eestis,» leidis Fjuk.
«Olulisim otsus toona oli kindlasti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine, tunnistamine ja nende õigustühiseks kuulutamine allakirjutamise hetkest,» meenutas Fjuk. «See oli Eesti seisukohalt väga oluline välispoliitiline otsus ning just Moskvas tehti teatud mõttes toonast Eesti välispoliitikat.»
Loodav ühing ei tööta välja mingisuguseid ühiseid seisukohti, kuid annab ühingu esimehele voli teha omal äranägemisel ühingu nimel avaldusi või volitada selleks mõnda ühingu liiget.
«Tänaseks on toonasest 48 rahvasaadikust läinud manalateele juba üheksa. Seetõttu on ühingu loomise ja tegevuse käivitamisega kiire. Samas ei kaasata ühingu tegevusse neid, kes olid Eesti iseseisvuse taastamise vastu,» märkisid asutajad oma teates.
Ühingu uurimistöö rahastamise võimalustest ei osanud Fjuk veel täpsemalt rääkida, rõhutas aga, et nende põhilised allikad - veel elus olevad tollased saadikud - avanevad n-ö. ilma rahatagi.
«On kahju, et paljude käest enam mälestusi koguda ei saa. Näiteks hiljuti manalateele läinud akadeemik Viktor Palm, kes oli toona vahetus kontaktis Moskva olulisimate jõududega kuni Boriss Jeltsinini välja,» sõnas Fjuk.
Ei muutu poliitiliseks jõuks
Küsimusele, kas uurimis- ja mälestuste kogumise töö on kavas vormistada näiteks koguteoseks või peaks see koonduma näiteks temaatiliseks arhiiviks, vastates rääkis Ignar Fjuk, et juba on räägitud ajaloomuuseumiga.
«Juhul kui meie uurimistöö juba tõesti suuremad - näiteks omaette arhiivi mõõtmed omandab, siis oleme selleks puhuks palunud neilt metodoloogilist juhendamist ja abijõude,» selgitas ta.
2006. aastal kaalusid toonase Isamaaliidu juhtpoliitikud enne ühinemist Res Publicaga partei uue nimena Erakond Eesti Eest.
Fjuk tunnistas, et see seos ei tulnud neile oma ühingut luues meeldegi.
«Ausalt öeldes ei fikseerinud ma seda seost enne äragi. Aga probleemi sellest vast ei tule, ise küsimus oleks, kui tegu oleks kasutuses oleva nimega, aga see käis neil ju lihtsalt variandina läbi,» leidis ta.
Nimevaliku kohta ütles ta, et mingi nimi peab ju MTÜ-l olema. «Kindlasti ei muutu me mingiks poliitiliseks jõuks,» lubas Fjuk.