Silmas pidades Euroopa Liidu elanike turvalisust ja elukvaliteedi säilimist, on Euroopa riikidest Nord Streami gaasitoru küsimuses kõige korrektsemalt talitanud Eesti ja Poola, kinnitab Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige Ivar Puura.
Tema sõnul ei ole Nord Stream suutnud esitada rahuldavat piiriüleste keskkonnamõjude hinnangut ning on infot varjanud ja info väärtõlgendustega EL riikide ametkondi eksiteele viinud. Ametkondade ebapädeva ja leebe toimimise tagajärjel on tema hinnangul tekkinud kriisiolukord, mis kujutab endast ohtu nii Läänemere elustikule kui inimeste tervisele, kirjutas ERR Uudised.
Puura hinnangul on Eesti talitanud õigesti, keeldudes Nord Streami poolt Eesti vetes pakutavatest tegevustest, kuna ka uuringuloa taotlemise lähteülesanne ja materjalid olid nii puudulikud, et need ei andnud ettekujutust Nord Streami tegelikest kavatsustest.
Puura rääkis, et Nord Stream AG pöördus 12. märtsil Eesti välisministeeriumi poole kirjaga, milles küsib luba seire teostamiseks Eesti majandusvööndis. Väljapakutud seireprogramm on Soome ametkondadega juba kooskõlastatud ning Nord Stream AG palub oma kirjas võimalust laiendada seda ka Eesti vetesse. Eestile esitatud dokumentide hulgas puudub aga Puura sõnul info pärast 2. novembrit 2009 Soomele veeloa saamiseks esitatud mitmete oluliste dokumentide kohta.