Soome MM-rallil rõhutas Urmo Aava korduvalt, et siinsetele teedele sobiliku seadistusega autos ei tunne ta end sugugi mugavalt. Jyväskylä ümbruse teedel kiiresti sõitmine eeldab eestlase jaoks harjumatult jäigaks timmitud masinat, mis omakorda nõuab erakordselt täpset sõidujoont.
Möödapanek seadistamisel
«Pean oma mõtetes Soome ralli ees vabandama, arvasin, et siin on lihtsam sõita,» tõdes Aava, kes mullu Mitsubishit roolides lõpetas samas seitsmenda kohaga.
Tänavu Citroëni tiimi kuuludes kihutas ta avapäeva lõpus rajalt välja ning superralli reeglite järgi jätkates kulutas laupäeva ja pühapäeva õppimiseks.
Reede hommikul läksid Aava ja kaardilugeja Kuldar Sikk rajale pehme seadistusega. Kiiruskatsete esmakordsel läbimisel oli see sobiv ning eestlased kerkisid korraks isegi kolmandale kohale.
Samade kiiruskatsete läbimisel teist korda olid teedel sügavad roopad ning Aava kaotas palju väärtuslikke sekundeid.
«Kui auto on liiga pehme, hakkab ta siinsetel künklikel teedel sõidujäljest välja hüppama. Lõpuks ei saagi enam aru, kuhu ja kuidas auto lendab,» selgitas Aava. «Samas on pehmemal masinal parem külgmine pidamine. Ühe arvelt teise omaduse parandamine tähendab parajat kompromissi.»
Aava selgitas, et vedrustuse jäigemaks keeramisega püsib masin paremini soovitud suunal, see aga eeldabki omakorda väga täpset sõitmist. Aava nentis, et maailmameister Sebastien Loebiga võrdse täpsusega ei suuda ta veel liikuda.
Citroëni süsteemi kuninga Loebi ja Aava vahel asuv Daniel Sordo kasutabki vahepealset seadistust – temagi pole võimeline maailmameistriga samal tasemel püsima. Ilmselt seletab see asjaolu ka Loebi ja soomlase Mikko Hirvoneni justkui teiselt planeedilt pärinevaid kiiruskatsete aegu.
Lisaks tuleb märkida, et isegi Loebil kulus Soome teede omapäraga harjumiseks palju aastaid ning esimese võiduni küündis ta alles tänavu.
«Tegemist on surnud ringiga – kiiresti sõitmiseks on vaja jäika seadistust, ent selline auto hakkab toimima alles väga suurel kiirusel,» mõtiskles Aava ja lisas: «Samas annan endale aru, et pehme masinaga tuleb sein ette, edasi minna pole enam võimalik. Pean valima raske ja käänulise teekonna ning end jäikusega harjutama.»
Luhtunud testipäev
Eesti parimaks rallimeheks kerkinud piloodi sõnul tuleks õppimiseks korraldada viis päeva kestev test, kus saaks hommikust õhtuni mööda loopivaid teid kihutada ning vajadusel isegi autot lõhkuda. «Loomulikult on see utoopia,» võttis Aava oma hetkelise mõttelennu kokku.
Soome rallile eelnenud testipäev läks aga sisuliselt luhta. Tihe vihmasadu võimaldas küll leida märjale teele sobivat seadistust, ent lõppenud nädalavahetusel polnud sellega midagi peale hakata.
Jäik seadistus kerkib päevakorda Soome ning mingil määral ka Uus-Meremaa rallil. «Siin on lihtsalt nii eriline pinnas,» põhjendas Aava.
Aava tänavused parimad sõidud on õnnestunud Kreeka ja Türgi rallil, kust ta kogus viis kiiruskatse võitu. Nendel teedel oli pehme seadistus sobilik.
«Seal kasutas Loeb omakorda veelgi pehmemat masinat,» teadis Aava.
Minetades avapäeva lõpuks lootused kõrgele kohale, kulges Aava laupäeval keskpärases tempos. Mõnel kiiruskatsel jõudis esiviisikusse, ent sekka sattus ka esikümne lõpu väärilisi tulemusi. Piisakese positiivset nooti lisas eestlastele ralli viimasel kiiruskatsel saavutatud korralik kolmas koht.
«Negatiivsetel emotsioonidel ei tohi lasta võimutseda, see polnud ju mu viimane ralli,» sõnas Aava.
«Loomulikult oli raske laupäeval head tunnet leida, ent ma ei tohi unustada, et teen siin oma tööd.»