Kuigi järgmise, 2009. aasta eelarve vaevleb sünnivaludes, võivad eakad inimesed juba ette loota tavapärasele 1. aprilli pensionitõusule.
Pensionid kerkivad vääramatult ka kitsal ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pooltoores eelarvekava prognoosib uueks aastaks tervelt 20,4 miljardi krooni suurust pensionikulu, mis lubab tänavusega võrreldes kogunisti 2,7 miljardi krooni ulatuses enam pensione välja maksta.
«Nii inflatsioon kui ka sotsiaalmaksu kasv on olnud oodatust kõrgem, mistõttu kasvavad tuleval aastal rohkem ka pensionid,» tunnistas rahandusministeerium, keeldudes aga rääkimast teemal, kui palju need seitsme kuu pärast ikkagi kerkivad.
Kui lähtuda täiendavatest miljarditest, siis julgeb Postimees pakkuda 44-aastase tööstaažiga pensionärile lootust umbes 500 lisakroonile kuus. Keskmine 4560-kroonine vanaduspension ületaks sel juhul kevadel 5000 krooni piiri.
Lisaallikad viiendat korda
Rahandusministeerium on valmis paljastama esimesed numbrid pärast 25. augustit, kui saab avalikuks suvine majandusprognoos. «Pensionidele kulub rohkem kui viiendik kogu riigieelarvest. Seda kõike ei suuda riik katta sotsiaalmaksust,» osutas ministeerium pensioniraha üüratutele mastaapidele.
Seetõttu tuleb pensionide maksmisel võtta appi ka muid allikaid peale sotsiaalmaksu. Sama on tehtud alates 2004. aastast. Näiteks 2008. aastal tuleb kogu pensionikulust katta 1,2 miljardit krooni teiste tulude arvelt. Vaid üliheal 2007. aastal puudus vajadus sirutada käsi kas käibe- või tulumaksust laekunud summade järele.
«Iseenesest ei ole muude tulude kasutamine pensionide maksmisel mingi uus situatsioon. Ka varasematel aastatel on pensionikulud ületanud sotsiaalmaksutulusid,» kinnitas rahandusminister Ivari Padar. «Pensionärid võivad olla täiesti rahulikud. Poliitikute eelarvevaidlused pensionide väljamakseid küll ei puuduta.»
Seadusest tulenev kohustus
Padari sõnul ei ole inimesele mingit vahet, millisest tulust riik täpselt tema pensioni välja maksab. Ta lisas, et valitsus peab pensione eelarve koostamisel esmatähtsaks, kuna tegu on seadusest tuleneva kohustusega.
Nii pensionide, ravikindlustuse kui ka teiste möödapääsmatute kulude kasv tähendab ministri hinnangul, et koomale tuleb tõmmata muudes valdkondades.
Tõenäoliselt jääb pensionitõus tublisti alla selle aasta pea 22-protsendilisele kasvule, kuid see on kibedatel hinnatõusu aegadel suureks abiks neile sadadele tuhandetele, kes elatuvad vaid pensionist. Samas on valitsusliit lubanud külmutada mitmeks aastaks riigiametnike palgad ning on kustutamas ka paljude teiste lootusi paremale töötasule.
Hoogsad palgatõusud on möödas ka erasektoris. Vanemale põlvkonnale on siin toeks hiljuti muudetud pensioniindeks, mis pani pensionide suuruse enam sõltuvusse palkade kasvust ehk sotsiaalmaksu laekumistest.
Samas ei saa poliitikud ei üle ega ümber tõsiasjast, et üha vananeva rahvastikuga Eesti pensionikassa jookseb varem või hiljem sügavasse miinusesse. Defitsiit oli sisse kodeeritud juba pensionireformi mudelisse, kuid on tänu majanduse üliheale käekäigule edasi lükkunud.
Reserv jääb puutumata
Veel läinud aasta oktoobris, kui sünged pilved polnud eelarve kohale vajunud, lootis peaminister Andrus Ansip, et lähiaastatel miinust ei tule. Tollaste prognooside kohaselt pidi kolme miljardi krooni suurune puudujääk jõudma kätte aastal 2011 ja «miinus kestma» kuni aastani 2016.
Riigil on varuks eraldi pensionireserv mahuga 4,8 miljardit krooni, mida ei kavatseta lähiajal käiku lasta. «Reservi võib tulevikus enam vaja minna. Ka mõjuks reservide kasutuselevõtt negatiivselt eelarve tasakaalule,» märkis rahandusministeerium.
2007. aasta riigikogu valimiste eel olid suurejoonelised pensionitõusu lubadused kõigi erakondade poliitarsenalis. Valimiste järel sai tõotusest kahekordistada nelja aastaga keskmine pension üks Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatide võimuleppe alustalasid. Nüüd küsimärgi alla sattunud ambitsiooni kohaselt pidi see 2011. aastaks kosuma 6785 kroonini.
Küsitlus
Kui palju peaks pension järgmisel aastal tõusma ja milline on summa normaalseks äraelamiseks?
Harry Varner
Mina ei tahagi, et pension tõuseb, sest ma saan Soome pensioni ka. Siis ei lähe minu asi arutluse alla.
Helen Haabel
Mina selle praeguse pensionirahaga ära ei elaks. Nii et väga hea, las tõuseb.
Ellen Põld
Ma ei oska öelda, kui palju peaks pension tõusma, et saaks lahedalt ära elada.
Praegu saan 4800 krooni kuus. Sellest on vähe, pension peaks vähemalt pool keskmist palka olema.
Vladimir Katõhhin
Väga hea, kui tõuseb. Inimesed peavad ikka kuidagi elama, hinnad tõusevad.
Palgad ei kasva nii ruttu. Kuskil 6000–7000 krooni võiks pension olla.
Jelena Zemenkova
Pension ei tohiks olla kindlasti mitte vähem kui 6000 krooni.
Selle summaga saavad pensionärid juba enam-vähem elada.