Rein Raud: ülikooli ei saa juhtida nagu firmat

Rein Raud Tallinna Ülikoolis Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua kinnitusel peitub nüüdisaja ülikoolide dilemma küsimuses, kas ülikool peab olema juhitud nagu avalikes huvides tegutsev äriettevõte või kui vabast mõttest kantud akadeemiline asutus.

«Mina isiklikult pooldan sajaprotsendilise kindlusega viimast võimalust,» lausus Raud. «Ülikool, mida juhitakse kui äriettevõtet, võib osutuda äriettevõttena edukaks, aga see, mis temaga muus plaanis juhtub, ei pruugi olla väga soodne.» Raud lisas siiski, et ta ei räägi seejuures Tartu Ülikoolist ja välja pakutud reformimudelist.

«Ma ei usu, et see sisaldab kõiki neid äriettevõtte riske,» lisas rektor. «Samas näen, mis juhtub paljude Lääne-Euroopa ülikoolidega, kus see uus tendents on pääsenud võidule ja see ei ole tingimata tore.» Raud lisas, et kaugeltki kõigis Euroopa ülikoolides ei liiguta ülikooli kui äriettevõtte juhtimismudeli poole. «Ma ei usu, et ülikooli, mis on ise väga suur ja soovib olla oma rollilt ja tähtsuselt veel suurem, võiks juhtida 11-liikmelised kogud, mille liikmed teevad seal kõiki olulisi otsustusi,» lisas Tallinna Ülikooli rektor.

Kummitemplivalitsejad

Tartu Ülikooli professor Talis Bachmann ei hoia oma kriitikat ülikooli reformikava suhtes sordiini all. «Olen kategooriliselt ja põhimõtteliselt sellise asja vastu,» lausus ta. Bachmanni hinnangul oleks tegu löögiga ülikooli autonoomia vastu ja riigis, kus on niigi probleeme pädevusega igal tasemel, tähendaks uus nõukogu võimalust juhtida akadeemilist maailma printsiibil «kits kärneriks».

«Eelnõu tööversioonis on öeldud, et nõukogus on riigikogu valitud inimesed, kes pole küll tegevpoliitikud, küll aga ei välistaks see tagatubade ja hallide kardinalide mõju vastavalt poliitilistele tsüklitele,» selgitas Bachmann. «Suureneb ebastabiilsus, sest uued juhtimispõhimõtted ei lähtu vanast akadeemilisest maailmast ega uusima teaduse sisemast tundmisest.» Halvima variandina lähtuks see juhtimine Bachmanni hinnangul kas lihtsalt ebapädevusest või poliitilistest huvidest.

Bachmanni sõnul on üldsuse- ja poliitkontroll ülikoolide üle mujal maailmas pigem kahanemas, sellal kui meil tahetakse seda kontrolli suurendada. Bachmanni kinnitusel võib tulevane nõukogu muutuda kummitempliks, mille liikmed tõstavad lihtsalt kätt, aga ka seltskonnaks, mille mõni liige tekitab konflikti akadeemilist seltskonda esindava senatiga. «Praegu on tegu järjekordse sammuga ülikooli politiseerimise suunas.»

Tartu Ülikoolil pole professori hinnangul praegu põhjust viriseda. «Ülemaailmsete publikatsioonide hulk ja tase on järsult kasvanud,» lausus ta. «Olemasoleva süsteemiga sai järelikult teha kvalitatiivse hüppe.»

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas lausus, et ministeeriumi ja ülikooli ühine töörühm tegeleb praegu Tartu Ülikooli seadusega. «Tegelikult esitati üks seaduse muutmise variant ministeeriumile juba 2006. aastal,» selgitas Lukas. «Paari aasta eest võttis ülikool aga aega, et uuesti mõelda.»
Tartu Ülikooli nõukogu ja valitsuse liige, dekaan ja professor Mati Kilp lausus, et ideaalis võib uus juhtimissüsteem töötada. «Küll aga on mul teatud kahtlused selles osas, kas õnnestub saada selline uue nõukogu koosseis, mis paneb ülikooli tegelikult ja hästi tööle.»

Kilbiga samu tiitleid kandva Jaan Ginteri hinnangul teeb reformikava võimalikuks juhtida Tartu Ülikooli operatiivsemalt ja tõhusamalt. «Aga minu hirm on see, et ma ei tea, mis saab olema selle operatiivse-efektiivse juhtimise eesmärk,» tunnistas ta. «Väga palju hakkab sõltuma sellest, keda see uus nõukogu rektoriks valib ja mis on selle rektori plaanid.»
Ginter lisas, et oleks hea näha, kes võiks olla need 11 ülikooli pädevat nõukogu liiget. «Kõigis seltskondades, kus on seda teemat arutatud, jõutakse kolmeni ja ongi kõik,» tunnistas Ginter. «Ülikooli praegune juhtimine on keerukas ja kohmakas, aga kui me seda muudame, peame olema kindlad, et me ei tee asja hullemaks.»