Riigikogu tänasel riiklikult tähtsa küsimusega arutelul Inimarengu aruande teemal märkis teose autor, sotsiaalteadlane professor Marju Lauristin, et majanduskriis on esile toonud laste kasvukeskkonna halvenemise ning haridussüsteemi jäikuse.
Lauristin: laste kasvukeskkond on halvenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauristin tõi majanduskriisi puudusena välja tõsise probleemina laste kasvukeskkonna halvenemise. «Kui me räägime 20 000 - 30 000 töötute perekonna lapsest, kui me räägime üldisemalt olukorrast, kärbetest näiteks lasteaedadele, koolidele jne,» loetles ta murekohti.
Samuti peaks tema hinnangul muretsema noorte väljarände hoogustumise pärast. «Me teame, et Eesti on nii väikene, et meie jaoks näiteks saja noore andeka inimese väljaränne on midagi sellist, mis võib-olla suure rahva jaoks on tuhande oma. Seetõttu on see väga-väga tõsine asi.»
Majanduskriis tõi esile ka meie haridussüsteemi nõrgad kohad, mis eelkõige seisneb selles, et see osutus väga jäigaks. «Ümberõpe ei ole nii efektiivne, kui isegi see raha olemasolu võimaldaks. Õppetöö korraldus ei vasta sellele vajadusele, kiire uute elukutsete omandamise võimalus ei vasta vajadusele,» loetles professor.
«Me räägime väga palju paindlikust tööturust, aga kui on paindlik tööturg sisulises mõttes, mitte ainult selles mõttes, kui kerge on inimesi lahti lasta, siis selle üks olulisim komponent on väga kiire täiendõppe ja ümberõppe võimalus. Aga me näeme, et meie haridussüsteem ei tule sellega kaasa.»
Seetõttu pidas ta praeguse haridusseadustiku arutelus ka kutsehariduse temaatika arutamist.
Põhikooli ülesanded valed
Samas rõhutas ta, et riigpoolne hariduse korraldamine peab algama alusharidusest, sest seal oleks võimalik tasandada näiteks laste päritolulisi, piirkondlikke ja muid erinevusi.
Teiseks tuleb keskenduda põhikoolile. «Põhikooli funktsioonid tuleb ümber vaadata, põhikool peab olema isiksuse kujunemise motivatsiooni, tahte, tööoskuste, kõige selle keskne, väärtuste keskne, mitte laste teatud ainetes hinnete saamiseks, et siis jõuda eliitgümnaasiumi,» kritiseeris sotsiaalteadlane.