President Toomas Hendrik Ilves saatis täna Paldiskis toimunud tseremoonial Afganistani missioonile viimase seal teenima hakkava jalaväekompanii Estcoy-17 ja logistilise tugiüksuse.
Ilves saatis viimase jalaväekompanii Afganistani missioonile
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
22. oktoober 2013, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipea meenutas, et kümne aasta jooksul on meid Afganistani operatsioonil saatnud kindlameelsus, vastutustunne ja abivalmidus, ka riigina oleme selle aja jooksul küpsemaks saanud
«Kuid ette on tulnud ka päevi, mil tooni andsid tüdimus ja hirm, pisarad ja kaastunne. Oleme Afganistani palju panustanud – mõõdetagu seda nii ajas, rahas või veres. Oma langenud sõdureid ja haavata või vigastada saanud kaitseväelasi jääb Eesti riik alati meenutama,» rääkis Ilves.
Presidendi sõnul on Eesti sõdinud liitlasena konfliktis, mis sai alguse sellest, et Afganistani tollase režiimi kaitse all planeeriti ja viidi ellu rünnak NATO liitlase vastu.
«12. septembril 2001, päev pärast terrorirünnakuid USA-s, käivitas NATO seni ainsat korda oma ajaloos kollektiivkaitse viienda artikli. Järgnes tahtekoalitsiooni sissetung Afganistani, Talibani kukutamine ning paar aastat hiljem riigi stabiliseerimiseks ja ülesehitamiseks moodustatud NATO juhitud ISAF-i operatsioon. Kümne aasta jooksul on Eesti Afganistani operatsiooni palju investeerinud, ehk rohkemgi, kui nii mõnigi meist suurem riik, et aidata Afganistani maad ja rahvast,» sõnas president.
Ilvese sõnul peaks kogu Eesti ühiskond teadvustama, et see pingutus on olnud investeering Eesti tulevikku, laste ja lastelaste julgeolekusse ja riigi püsimisse.
«Kuigi meie sulgeme piltlikult öeldes Helmandi provintsis mõne kuu pärast ukse, ei lõpe järgmise poolaastaga Afganistanil rasked ajad. Ees seisavad aastatepikkune ühiskondlik leppimine endiste mässulistega, ühisosa leidmine territoriaalselt ja etniliselt killustunud maal, aga samuti ise enda julgeoleku ja arengu eest seista suutva riigi ülesehitamine. Nagu teame, ei ole sõjast räsitud lähiajalugu tingimata Afganistani rahumeelse tuleviku poolel. Liiga lahtised on sealsete kogukondade haavad, liiga sügav umbusk naaberriikide vahel,» kõneles riigipea peagi Afganistani suunduvatele kaitseväelastele.
«Kuigi teie jääte meie viimaseks jalaväekompaniiks Afganistanis ja arvatavasti olete suure osa teenistusest Camp Bastionis, loodan ma, et te ei kaota valvsust, et tulete hästi väljaõpetatud ja kogenud sõduritena toime nii rutiini kui ka ootamatustega. Ja milles olen ma kindel – ESTCOY-17 on tugev meeskond, üksteist sisemiselt toetav ja motiveeritud kandma teenistust lahinguväljal,» kinnitas president Ilves.
Tema sõnul ootavad osa Talibanist ja nende liitlased NATO üksuste lahkumist, et püüda seejärel jõujooni taas enda kasuks kallutada: «Kuigi järgmiste kuude näol on tegemist lõppmänguga NATO operatsiooni jaoks, on see ometi ka avang iseseisvale, 21. sajandi Afganistanile.»
«Mul on uhke olla riigipea riigile, mille sõdureid teatakse NATO liitlaste hulgas kui eeskujulikke, kartmatuid ja professionaalseid. See on hinnang, mida kuulen Eestit külastavate riigijuhtide ja kindralite suust. Ma olen tänulik teile, et olete valinud sõduri elukutse. Tänan ka teie lähedasi ja sõpru, kes teid selles valikus toetavad,» pöördus president Ilves ka kaitseväelaste pereliikmete poole.
Viimasele pooleaastasele missioonile Afganistani suunduva Eesti kaitseväe kontingendi ülem on kolonelleitnant Maidu Allikas, jalaväekompaniid ESTCOY-17 juhib major Viljar Laaneste.
Oma mitmendale välisoperatsioonile läheb 83 kaitseväelast: neist neli on enne osalenud kuuel missioonil, viis korda on varem operatsioonil olnud üheksa kaitseväelast, neli missiooni on selja taga 12 kaitseväelasel, kahel või kolmel operatsioonil on osalenud 28 kaitseväelast.