Valitsuse kriisikomisjon kinnitas hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte, mille järgi on võrreldes kahe aasta tagusega kõrgeimas riskiklassis kolm uut hädaolukorda. Uuendusena esitatakse riske vähendavate meetmete kava.
Kriisikomisjon kinnitas väga kõrgesse riskiklassi kolm uut hädaolukorda
30. oktoober 2013, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu 2011. aastal, hinnati väga kõrge riskiga hädaolukordadeks ulatuslik rannikureostus, ulatuslik merereostus, ulatuslik keskkonnareostus ja epideemia. Ohuhinnang tõusis raskete tagajärgedega laevaõnnetusel ja massilisel mürgistusel. Esimesel juhul analüüsiti lisaks reisilaevaliiklusele ka kaubalaevu ning mürgistuse puhul võeti narkootikumide ja salaalkoholi tarbimise tagajärgede kõrval vaatluse alla ka ohtlike kemikaalidega seonduvad ohud.
«Väga kõrge riskihinnanguga olukordade tõus viielt seitsmele ei tähenda, et elu Eestis oleks ohtlikumaks muutunud, vaid seda, et meil on võimalikest ohtudest parem ülevaade,» ütles siseminister Ken-Marti Vaher.
Uue hädaolukorrana sõnastati paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis. Selline juhtum võib olla kas loodusõnnetus, epideemia, sotsiaalne konflikt või tehnikaga seotud juhtum.
Väga kõrgest astme võrra madalamale ehk kõrgesse riskiklassi hinnati küberintsidendi oht. Riski on viimastel aastatel varasemast paremini teadvustatud, on kasutusele võetud mitmeid riski maandavaid meetmeid, samuti ei ole viimastel aastatel Eestis toimunud küberintsidente, mille tagajärjel oleks võinud tekkida hädaolukord.
Kõrgesse riskiklassi kuulub ka teine uus hädaolukord äkkrünnak, millisena saab kirjeldada 2011. aastal toimunud relvastatud sissetungi kaitseministeeriumisse, kuid näiteks ka koolitulistamist, millist Eestis õnneks juhtunud ei ole.
Riskianalüüsid koostatakse iga kahe aasta tagant ja nende abil kindlustatakse, et kõikidel hädaolukordadele reageerivatel ja analüüsivatel osapooltel on ühine arusaam riskidest, millele nad peavad keskenduma, et planeerida hädaolukorda ennetavaid ja leevendavaid meetmeid.