Kamari paisjärvede korrastamiseks on viimastel aastatel tehtud suuremahulisi investeeringuid, et tagada kaladele paremad elu- ja liikumistingimused. Aastatel 2005–2007 puhastati paisjärv settest ning kaldaalale rajati supelrand.
Kamari paisjärvede paisude uuendamine hõlbustab kalade rännet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pedja jõkke suubuv 135-kilomeetrine Põltsamaa jõgi on Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid. Just oma suuruse tõttu ongi see väga väärtuslik elupaik jões elavale taimestikule ja loomastikule. Jões elab vähemalt 20 kalaliiki. Nende seas näiteks jõeforell, haug, särg, roosärg, latikas, luts ja võldas. Kalastikuekspertide hinnangul mõjutavad Põltsamaa jõe kalastiku seisundit jõele rajatud paisud, mis takistavad kalade rändeid oma kudemis- ja elupaikadele. Kamari ja Põltsamaa linna paisud on põhjus, miks jõe kesk- ja ülemjooksul puuduvad näiteks angerjas, teib, tippviidikas, latikas, tõugjas ning veel mõned olulised kalaliigid.
Valminud Kamari paisude kalapääsud tagavad kaladele püsiva läbipääsu nii alla- kui ülesvoolu. Maanteesildade-alused taastatud paiskärestikud on aga heaks elupaigaks kiiret veevoolu ja hapnikurikast vett eelistavatele kalaliikidele, näiteks jõeforellile. Kõik see võimaldab ja parandab kalade liigirikkust Põltsamaa jõel kuni Põltsamaa linnas asuva paisuni, millele kalapääsu rajamise tööd peaksid lõppema veel sellel aastal.
Põltsamaa valla maa- ja keskkonnanõuniku Ain Valusõnul on tegemist mastaapse projektiga. Eeltööd ja ka hilisemad järeltööd nagu seire ja hooldus jäid omavalitsuse eelarve kanda, kuid projektiks vajalik 423 488 eurot saadi Ühtekuuluvusfondi kaudu. Oma panuse lisas ka Kamari Hüdro, kes loetleti tehtud tööde raames otseseks kasusaajaks. Riigihangetel soostus ettevõte oodatust kõrgema hinna tõttu tekkinud vahe kinni maksma. Ettevõtte osaks jäi 32 217,04 euro suurune kulu. On väheusutav, et ettevõtja ja omavalitsus oleks selle objekti rahastamisega ilma eurotoetuseta toime tulnud.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaatori Ööle Jansoni sõnul rajatiKamari esimesele paisule möödaviikpääs ehk väikese kaldega looduslähedane tehissäng, mis juhib kalad kaarega paisust mööda. Teise paisu juures olev kalapääs rekonstrueeriti. «Põltsamaa jõgi kuulub kaitstavate nn lõhelaste jõgede hulka, sestap on Kamari paisudele kalatee rajamine vajalik Põltsamaa jõe kalastiku seisundi parandamiseks.» Tema sõnul tagatakse projekti tulemusena kooskõla veeseaduse ja looduskaitseseadusega, mille üks eesmärkidest on kaitsta jõgede vee-elustikku.
Põltsamaa jõel on kuus paisu, mis mõjutavad negatiivselt kalastiku seisundit Põltsamaa jões. Jõgedes, kus on kaladele väärtuslikud elupaigad, tuleb tagada jõele ehitatud paisul kalade läbipääs. Paisuomanikel on võimalik toetust saada Ühtekuuluvusfondi meetmest «Vooluveekogude seisundi parandamine» ning SA KIK keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist. «Hea on tõdeda, et Põltsamaa jõel asuvate paisude omanikud mõistavad kalade läbipääsude rajamise vajalikkust ning on taotlenud aktiivselt toetust,» kommenteeris Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Peep Siim. Praeguseks on viie paisu puhul kalade läbipääsu tagamiseks eeldused loodud. Kuuenda paisu toetustaotlus on praegu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuses, kes teeb otsuse selle aasta lõpuks. Juhul kui rahastamisotsus on positiivne ka viimase paisu puhul, saab 2015. aasta lõpuks kogu Põltsamaa jõel tagatud jões elavale kalastikule võimalus rännata oma elu- ja kudemisaladele. Kõikidele eelnevalt nimetatud objektidele rajatakse kalapääsud Ühtekuuluvusfondi toetusega.
Jõgede tervendamise projektide positiivne mõju ei seisne ainult looduskeskkonna paranemises, vaid need aitavad kaasa ka piirkondade arengule laiemalt. Nii näiteks on jõgede säilitamine ja seisundi parandamine vajalik piirkonnas tegutsevatele turismiettevõtetele. Väärtuslikud kalajõed on jällegi väga atraktiivsed harrastuskalastajatele, keda on meil käesoleval aastal keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu põhjal üle 300 000.