Riigikontrolli äsja lõppenud audit järgi on keskkonnainfosüsteemides enamasti usaldusväärsed andmed, erandiks on keskkonnaregister, milles oli vigu teistega võrreldes oluliselt rohkem.
Riigikontroll kritiseeris keskkonnaregistri kvaliteeti
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
27. november 2013, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi keskkonnaregister peaks põhiregistrina keskkonnaministeeriumis olema kõige usaldusväärsem, ei ole seda vastavalt rahastatud ega arendatud ning kõiki asjaolusid arvestades ei ole see register praegusel kujul tõenäoliselt elujõuline, leidis riigikontroll.
Keskkonnaministeeriumil ei ole kindlat seisukohta, mida keskkonnaregistriga tulevikus teha, riigikontrolli hinnangul tuleks keskkonnaregistri edasine staatus kiiremas korras otsustada.
Kuigi keskkonnaministeerium kasutab näiteks strateegiliste eesmärkide täitmise hindamiseks infosüsteeme küllaltki hästi, ei ole siiski küllaldaselt analüüsitud, millised andmed on igapäevaste otsuste tegemiseks kasutajate jaoks olulisemad. Audit näitas, et keskkonnavaldkonna andmekogude ülesehitus võimaldab tekkida andmevigadel ning põhjustab asjatut ajakulu andmete töötlejatele.
Kõige suurem on see probleem taas keskkonnaregistris – andmete alamsüsteemidest sinna ülekandmisel tekib enamasti tehnilistel põhjustel vigu, kõiki neist vigadest ei suuda tuvastada ka täiendavad kontrollid. Asjatut ajakulu põhjustab mõne keskkonnainfosüsteemi, näiteks keskkonnalubade infosüsteemi ja maakatastri andmekogumisprotsesside vähene automatiseeritus. Selle probleemi lahendamisega keskkonnaasutused juba tegelevad.
Kuigi avalikkusele vajalik keskkonnainfo, näiteks välisõhu ja joogivee kvaliteet, elamukrunti puudutavad kitsendused ja muu selline, on enamasti kättesaadav, on see info olemas siiski vaid suuremate linnade kohta, kuna mujal seda infot lihtsalt ei koguta. Lisaks võtab info leidmine märkimisväärselt palju aega, ühe objekti kohta keskmiselt 3,5 tundi. Kui keskkonnanäitajale on kehtestatud normid, siis sageli peab inimene ise veel uurima, kui suured need on, sest info kõrval pole näidatud, milline on norm.
Keskkonnainfosüsteemide arendamisel on üldiselt välditud andmekogumise dubleerimist, samas ei ole pööratud piisavalt tähelepanu nende süsteemide jätkusuutlikkusele. Ka hanked on riigikontrolli hinnangul korrektselt tehtud. Samas aastaid vaid ühe arendaja käes olnud süsteemide puhul, nagu maakataster ja Eesti looduse infosüsteem peaks ministeerium arendaja võimaliku loobumisega seotud riske põhjalikumalt kaaluma. Problemaatiline on ka, et juba aastaid tagasi kohustuslikuks muutunud infoturbenõudeid ei ole enamiku infosüsteemide puhul täidetud, märkis riigikontroll.
Keskkonnaministeerium nõustus enamiku soovitustega, pidades siiski vajalikuks rõhutada, et valitsemisalas ei koguta mittevajalikke andmeid, kuna nende koosseis tuleneb õigusaktidest. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on alustatud mitmeid põhimõttelisi muudatusi, et olukorda parandada. Keskkonnaagentuuri ja keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse loomine peavad aitama tagada keskkonnaandmete mõtestatuma kasutamise. Järgmise sammuna plaanitakse korrastada andmete kogumise protsess ning määrata sealhulgas andmete kogumise eest vastutavad struktuuriüksused. Keskkonnaregistri loogilisema ülesehituse analüüsi on juba alustatud.
Auditi eesmärk oli hinnata, kas keskkonnaministeeriumi valitsemisala infosüsteemid toetavad keskkonnainfo usaldusväärset, säästlikku ja jätkusuutlikku kogumist ning kasutamist. Riigikontroll vaatas keskkonnaministeeriumi valitsemisalas loodud 42 keskkonnainfosüsteemi, detailsemalt neist aga nelja - keskkonnaregistrit, Eesti looduse infosüsteemi, keskkonnalubade infosüsteemi ja maakatastrit.