/nginx/o/2013/09/11/2356774t1hfa37.jpg)
Tallinna Ülikoolis arutleti täna selle üle, mis järeldusi tuleks teha PISA testi tulemustest ning haridusteadlane Krista Loogma tõi välja, et erineva jõukusega perede laste õppeedukus erineb suuresti.
Teadlane: vaesemad lapsed jäävad õppimises poolteist aastat maha
/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
12. detsember 2013, 19:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loogma sõnul on pilt võrreldes teiste riikidega ilus ja Eesti on nende maade hulgas, kus sotsiaalmajanduslikule taustale vaatamata on haridusvõimalused võrdsed.
«Aga kui natukene edasi vaadata, jäi mulle silma vähemalt kolm aspekti, kuidas Eestis õpilaste sotsiaalmajanduslik taust ikkagi tulemusi mõjutab,» ütles Loogma.
Ta tõi välja, et matemaatika testitulemusi kõrvutades on väga selgelt näha, et halvema sotsiaalmajandusliku tausta ja parema taustaga laste tulemuste vahe on 64 punkti ehk poolteist õppeaastat (PISA testis võrdustati üks õppeaasta 39 punktiga). «See on minu meelest v mõtlemapanev,» märkis teadlane.
«Teine aspekt on vanemate töötuse mõju – see tähendab mahajäämust ühe kooliaasta võrra. Kolmas aspekt – väga selgelt on välja tulnud, et emade haridustase mõjutab tugevalt tulemusi ja see on positiivne, kuna minu meelest on siin see koht, kus võime õnnelikud olla selle üle, et Eesti naiste haridustase on suhteliselt kõrge, kuna see kandub edasi laste õpitulemustesse,» rääkis Loogma.
Lisaks tõi ta välja, et koolides, kes valivad endale õpilasi, saadi matemaatikas keskmiselt 25 punkti paremaid testitulemusi kui neis, mis seda ei tee.
Loogma rõhutas, et me ei tohi unustada, et PISA-tõde pole kogu tõde. «Esiteks on see statistiline tõde ega käi igaühe kohta ja teiseks on PISA kriitikud välja toonud, et selle tulemused ja üldse rahvusvahelised uuringud toodavad statistilisi andmeid hariduse kohta, mida ei tohiks liiga absolutiseerida,» tõdes ta.