Peaminister Andrus Ansipi sõnul on praegustel andmetel Interpolil olemas alus Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutamiseks ning kas see alus ka pärast protestimist paika jääb, ei osanud ta hinnata.
Ansip: Interpolil on alus Krossi tagaotsitavate nimekirjas hoidmiseks
16. detsember 2013, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegune teadmine on selline, et Interpolil on alus olemas Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutamiseks. Aga kas see alus pärast põhjalikumat juurdlemist, erinevate täiendavate argumentide läbikaalumist on piisav selleks, et Eerik-Niiles Kross sellesse nimekirja jääks või mitte, seda mina küll hinnata ei oska,» ütles Ansip riigikogu liikmete arupärimisele vastates.
Ansip rõhutas samas, et senise koostöö põhjal ei ole mitte mingisugust põhjust Interpoli umbusaldada.
Ansipi sõnul pole ka siseminister Ken-Marti Vaheril suurt mõtet Lyoni Interpoli peakorterisse protestima minna, kuni Interpoli seisukoht pole revideeritud.
«Kui Interpol on asunud seisukohale, et nendele teadaolevalt on Eerik-Niiles Krossi tagaotsimine Interpoli kaudu põhjendatud, siis ilma selle seisukoha revideerimiseta sellel külaskäigul väga suurt mõtet ilmselt ei oleks. Seda, kas Interpol revideerib juba langetatud otsust, oma seisukohta või mitte, on minul väga raske prognoosida,» ütles Ansip.
Peaminister rõhutas ka, et Eesti suhteid Interpoliga tuleb kõrgelt hinnata ning seetõttu väga põhjalikult endal asju selgitada, enne kui Interpoli süüdistada kellegi alusetus nimekirja panekus.
«Me teame, et antud juhtumil Interpoli viieliikmeline sõltumatute ekspertide komisjon - need viis liiget on kõik erinevatest riikidest - on jõudnud järeldusele, et tagaotsimiseks on olnud alus olemas. Missugust informatsiooni see viieliikmeline komisjon on vallanud, missugust informatsiooni Interpol valdab, seda me kahjuks teada ei saa, sest et need viis liige ei tohi jagada uurimissaladusega seotud informatsiooni.
Ansipi hinnangul ei käitu Venemaa praegu ka Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutades väga konstruktiivselt. «On ju kõigile teada, et Eesti ja Vene Föderatsiooni vahel ei ole lepingut, mis kohustaks Eesti Vabariigi kodanikke Venemaale välja andma. Ja seetõttu ei ole Venemaa poolt Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutamine, teades täpselt, kus Eerik-Niiles Kross asub, iseenesest väga konstruktiivne tee. Mina soovitaksin Vene Föderatsiooni uurijatel teha tihedat koostöö Eesti prokuratuuriga, selleks et välja selgitada tõde. See oleks konstruktiivne lahendus,» ütles Ansip.
Ansip rõhutas, et Interpol ei kuuluta inimesi omaalgatuslikult tagaotsitavaks, vaid seda teevad liikmesriigid, kes kasutavad tagaotsimiseks Interpoli andmebaasi. Selleks peab olema liikmesriigis välja antud vahistamise tõkend, ning kui kohus on andnud välja vahistamise määruse, alles siis saab vastav riik isiku Interpoli andmebaasi sisestada. «Interpolis jälgitakse kõiki tagaotsimiskuulutusi, mida liikmesriigid andmebaasis sisestavad. Kahtluse korral vastuolu osas Interpoli põhikirjaga edastatakse tagaotsimiskuulutus vastavale järelevalveorganile kontrollimiseks, samuti on otsitavatel endil võimalik pöörduda vastavate avaldustega selle CCF-i poole,» rääkis peaminister.
Peaminister andis ka infot, et viimase viie aasta jooksul on politseikoostöö käigus välisriikides tabatud ning Eestile välja antud keskmiselt 36 tagaotsitavat aastas, Eestis on tabatud ning välisriikidele välja antud keskmiselt 47 isikut aastas.
Interpol kuulutas Eerik-Niiles Krossi 18. oktoobril rahvusvaheliselt tagaotsitavaks Venemaa taotluse alusel, kes süüdistab Krossi piraatluse organiseerimises.