Uuest aastast jõustus Eestis 73 seadust, Postimees palus ministeeriumidel ja riigiametitel koostada ülevaated suurematest muutustest ning sõelus välja huvipakkuvaimad.
Uue aasta suuremad muutused alates loomadest ja lõpetades pankuriga
2. jaanuar 2014, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsaomanikule
Metsaseaduse jaanuarist jõustunud muudatused soodustavad metsade innukamat majandamist (loe: raiumist). Nii võib metsaomanik metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Seni oli lubatud kuni kolm tihumeetrit hektari kohta.
Vähenesid väikeomandi metsakasutuspiirangud – kuni viie hektari suuruse metsamaaga kinnistute füüsilisest isikust omanikud on vabastatud inventeerimisandmete esitamise kohustusest.
Eraldiste edasise killustumise vältimiseks kehtestatakse nõue uue raie alustamise kohta eraldiste piiridest lähtuvalt, mis sisuliselt tähendab senisest suuremate lageraielankide lubamist. Samas on metsaomanikul kohustus uuendusraie tegemisel panna välja kogu raietööde tegemise ajaks info raietööde tegija andmetega.
Pensionifondi osakute omanikule
Ehkki kogumispensioni fondide valitsemistasud on pälvinud oma ebamõistliku suuruse tõttu pidevat kriitikat, pikendati kohustusliku kogumispensioni fondide valitsemistasude piirmäärade kehtivusaega viie aasta võrra. See on konservatiivsetel fondidel 1,2 protsenti ja ülejäänuil kaks protsenti.
Seadusemuudatuse tulemusena saavad nüüd kohustusliku pensionifondi osakuid pärida juriidilised isikud. Täienes pärandvara pankroti regulatsioon – kui pärandvarale kuulutatakse välja pankrot, saab võlausaldajate nõudeid rahuldada kohustusliku pensionifondi osakute arvelt.
Poliitikule
Uuest aastast ei avaldata majanduslike huvide deklaratsioone enam Riigi Teatajas, vaid selleks tehakse maksu- ja tolliameti kodulehele eraldi register.
Põllumehele
Seni maksti ühtset pindalatoetust üksnes nende põllumajandusmaade eest, mis võeti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) arvele 2003. aasta 30. juuni seisuga. Uuest aastast saab hakata kandma registrisse uusi põllumajandusmaid. Ühtse pindalatoetuse taotlemiseks uutele maadele veel tänavu soovitab PRIA need registreerida 1. aprilliks.
Tudengile
Riigikogu võttis vastu õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused, mis lahendavad senise seaduse puudusi. Nii ei arvestata vanemliku hoolitsuseta jäänud üliõpilastele vajaduspõhise õppetoetuse määramisel enam nende bioloogiliste vanemate sissetulekut. Tudengi perekonda arvutatakse sisse üliõpilase kõik kuni 24-aastased õed-vennad, kes õpivad täiskoormusega ning nominaalaja sees üldharidus-, kutse- või kõrgkoolis.
Samuti kasvab uuest aastast vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise aluseks olev sissetuleku ülempiir pereliikme kohta 280 eurolt kuus 299 euroni kuus. Edaspidi jääb taotlemine avatuks kogu semestri vältel, mitte ainult kuuks ajaks nagu seni.
Rännumehele
Eesti kodanikud saavad alates 24. jaanuarist reisida Tai Kuningriiki turismi eesmärgil viisavabalt ning viibida seal viisata järjest kuni 30 päeva.
Pankurile
Jõustub hädaolukorra seaduse nn serverite säte, mis peaks piirama pankade ja telekommunikatsioonifirmade huvi kolida Eestist serveriparke Rootsi ja mujale. Sätte kohaselt peavad kõik elutähtsad teenused toimima isegi juhul, kui Eesti internetiühendus välisriikidega katkeb. Serverid võivad küll asuda välisriigis, aga Eestis peab olema tagavarasüsteem.
Gaasikasutajale
Uuest aastast hakkas kehtima vanade, nn punaste vedelgaasiballoonide täitmise keeld. Nüüd võib täita vedelgaasiga balloone, mis vastavad eurodirektiivile ja millel on Pii-märk.
Palgatöötajale
Uus töötasu alammäär on 355 eurot. Tunnitasu alammääraks saab 2,13 eurot.
Loomadele
Jaanuarist läks üheksa inimest keskkonnaametist tööle keskkonnaagentuuri, mis vastutab nüüdsest eluslooduse riikliku seire eest.
Titevanemale
Vanemahüvitise määr on tänavu 320 eurot kuus – seda makstakse vanemale, kellel puudus eelmisel kalendriaastal maksustatav tulu. Vanemahüvitise ülempiir on tänavu 2378,25 eurot kuus.
Jõustub vanemahüvitise seaduse muudatus, mis reguleerib vanemahüvitise suurust, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu. Kui hüvitise saaja töine tulu samal kalendrikuul on suurem kui hüvitise määr, vähendatakse hüvitist. Uus hüvitise vähendamise valem on lihtsam, läbipaistvam ja lapsevanemale soodsam. Hüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja töine tulu samal kalendrikuul on kuni hüvitise määra suurune summa ehk 320 eurot kuus.
Pensionärile
Pensionide täiendav maksuvaba tulu suureneb 216 euro võrra aasta kohta ehk 18 euro võrra kuus, mis tähendab, et pensionidele tehtav täiendav maksuvaba tulu määr on 210 eurot kuus. Seega on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu kokku 354 eurot kuus.
Kiire abi vajajale
Seni tegutsenud 90 kiirabibrigaadile lisandus uuest aastast viis kiirabi õebrigaadi. Kiirabi sõidab välja viiest uuest punktist – Tallinnas Lasnamäel ja Haaberstis, Türil, Jüris ja Tartus Annelinnas.
Töötule
Hakkas kehtima uus tööhõiveprogramm aastateks 2014–2015, mis muuhulgas suurendab tööandja tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitamise määra 50 protsendilt 75 protsendile. Samuti laieneb tugiisikutega töötamise teenuse saajate ring – hõlmatud on ka pikaajalised, sõltuvusprobleemide ja sotsiaalsete erivajadustega töötud. Tugiisikutega töötamise maht kasvab kuni 1000 tunnini.
Sõjamehele
Riigikogu pikendas kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude koosseisus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014. Eesti kaitseväelased lahkuvad Afganistanist seoses abijõudude missiooni lõppemisega käesoleva aasta sügiseks.
Kooliõpilasele
Haridusministeeriumi koduõppe tingimusi puudutav määrus lubab nüüd korraldada lapsele koduõpet, kui ta elab perega välismaal.
Suurte numbrite huvilisele
Jõustus 2014. aasta riigieelarve seadus. Tänavuse eelarve tulude mahuks on planeeritud 8,02 miljardit ja kuludeks 8,06 miljardit eurot. Riigi kulud kasvavad viis protsenti.
Pensionikasv on tänavu ligi kuus protsenti, mis on suurim tõus viimase kuue aasta jooksul. Suurenevad riigiametnike palgad. Maksukoormus langeb 2014. aastal 0,3 protsendi võrra, 32,1 protsendile.
Suitsu- ja napsimehele
Tubakaaktsiis kerkib tänavu kuus protsenti ja alkoholiaktsiis viis protsenti.
Pangakundele
Eesti inimesed, ettevõtted ja asutused peavad olema valmis kasutama veebruarist Euroopa Liidu ühtseid maksetingimusi (SEPA). Kontonumbrid muutuvad pikemaks ja pangad võtavad kasutusele e-arve teenuse. Ettevõtted ja asutused peavad muutma oma kontonumbri ära arvetel ja blankettidel ning muutub panka saadetav makseformaat.
SEPA ühtlustab reegleid kogu Euroopas ja tulevikus peaks inimestel ning ettevõtetel piisama ühest maksekontost ja pangakaardist oma kodumaal, et teha ja koguda makseid ning ajada asju kogu Euroopa majanduspiirkonnas. Eraisikute kontonumbrid muutuvad automaatselt.