/nginx/o/2012/06/15/1168482t1hb083.jpg)
Eesti turvafirmad leiavad, et plaanitav seadusemuudatus tõsta kriminaliseerimise määr praeguselt 64 eurolt 200 eurole põhjustaks pisivarguste kahjude plahvatusliku kasvu.
Turvafirmad: plaanitav seadusemuudatus vallandaks massilise vargustelaine
/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
9. jaanuar 2014, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Turvaettevõtete Liit teatas, et nende hinnangul oleks mõistlik kriminaliseerimise määra piir 100 eurot. Sama ideega pöördusid seadusemuudatust ette valmistava riigikogu poole ka Eesti Kaupmeeste Liidu esindajad.
«200 euro piir on ilmselgelt liiga suur – see tagaks arvutada oskava poevarga 160-199 eurose «päevateenistuse» puhul lihtsale pätile lausa peaministri palgatasemele vastava elujärje,» ütles turvafirmade liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik
«Oma suure kogemustepagasi põhjal julgen küll väita, et pikanäpumehed on üsna taibukad tüübid ning seepärast oleme Kaupmeeste Liiduga sama meelt – kriminaliseerimise taseme nii järsk muutmine toob paratamatult kaasa kauplustes massilise vargustelaine,» ütles ta.
Kuusiku sõnul tõi eelmine, 2001. aastal toimunud kriminaliseerimise määra kergitamine tuhandele kroonile ehk 64 eurole kaasa selle, et üleöö kerkisid kahju suuruselt muidu kõikuvad (reeglina sajast kroonist mõnesajani) poevarguste summad hetkega kordades, jäädes sellest alates 900-1000 krooni vahele.
«Turvaettevõtetes räägitakse tänaseni legende, kuidas pikanäpumehed kauplustes, kalkulaatorid käes, hoolikalt arvutasid – ikka selleks, et plaanitava poevarguse kahju jääks alla kriminaalkaristuseni viiva piiri,» meenutas Kuusik. «Seetõttu on Eesti Turvaettevõtete Liit Eesti Kaupmeeste Liiduga ühte meelt – kui tingimata on vaja karistusseadustikus kriminaliseerimise määra tõsta, tõstke see 100 eurole.»