Elroni juht: me tegelikult teadsime rongiliikluse ohtudest ette
11. jaanuar 2014, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurenenud huvi ja tekkivat kitsikust Elroni uutes diiselrongides võis ette näha, tunnistas Elroni juht Andrus Ossip Kuku raadio saates «Nädala Tegija».
«On aus tunnistada, et kindlasti meil selgelt oli puudujääke. Üks on selgelt piletimüük, seda nii terminalide kui internetimüügi näol. Täna saame öelda, et see pool toimib. Teine pool oli loomulikult see, et teatud liinidel oli inimesi selle rongi jaoks liiga palju ja meie võimalused sellele reageerida olid piiratud,» rääkis Ossip.
Diiselrongide puhul muutus kõigi klientide jaoks piletisüsteem ja internetikeskkond. «Meie kõige suurem puudujääk on see, et me ei ole suutnud kommunikeerida, kust kohast inimene omale selle info kõige kiiremini kätte saab.»
Kui piletimüügitõrked olid tehnilist laadi, siis kitsikusega rongides puutus Elron kokku juba elektrirongide liinile minekul eelmisel suvel. Toona nähti, et uued rongid kasvatasid reisijate arvu 25 protsendi võrra. Sama oleks olnud loogiline eeldada ka aasta alguses rakendunud diiselrongivedude kohta.
«Diiselrongide osas oli meil kindlasti informatsioon reisijate mahu osas olemas. Me teadsime, et need riskikohad meil on: eelkõige Rapla ja Tartu väljumised olid kaks kõige kriitilisemat kohta,» tunnistas Ossip riigifirma viga.
Kitsikust plaanib Elron vähendada uute rongide abil ja täiendavaid väljumisi on Rapla liinile ka juba lisatud. Probleemide lahenemine seisab praegu selle taga, et Stadlerilt oodatakse uusi ronge.
«20. jaanuar on järgmise rongi üleandmine, teised rongid tulevad seejärel 2-3 nädalase vahega ja viimane saabub 6. juunil. Meie jaoks on väga oluline saada kiiresti kätte just kaks esimest rongi. Praegu tundub, et saame 4-vagunilise diiselrongi kätte juba järgmisel nädalal ja seda saab hakata suure koormusega liinidele juurde haakima,» ütles Ossip.
See, et Stadleri rongides on Edelaraudtee rongidega võrreldes vähem istekohti, kuid oli kompromiss rongide hinna ja mugavuse vahel. «Istmete puhul oleme läinud seda teed, et istmed oleks mugavamad, kui selle klassi rongide standard ette näeb. Ja nad on ka laiemad,» ütles Ossip.
Märkimisväärne on tema sõnul ka see, et võrreldes eelmise aastaga sõidavad rongid 2014. aastal maha poole rohkem kilomeetreid. «Eesti jaoks on see suur hüpe ühe aastaga. Ka 15-protsendiline ajasääst on täna kõikidel liinidel olemas. See on ka põhjus, miks 1. jaanuarist tuli teha sõiduplaanide muudatus,» nägi Ossip uutes rongides ka positiivset.