Riigikogus läbis täna esimese lugemise valitsuse algatatud kultuuripoliitika põhialused aastani 2020.
Riigikogu arutas kultuuripoliitika aluseid
15. jaanuar 2014, 21:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas tõi välja teemad, mida komisjon pidas oluliseks rõhutada või kultuuripoliitika põhialustes teistmoodi sõnastada. «Esiteks tegime ettepaneku II peatükk «Kultuuripoliitika eesmärk» sõnastada selliselt, et lisaks kultuuripoliitika loovust väärtustava ühiskonna kujundamisele peab ka hoidma ja edendama eesti rahvuslikku identiteeti, uurida ja talletada ja kanda edasi kultuurimälu jne. Ehk siis seda eesmärki laiemaks ja selliselt nagu edasikandvamalt, edasiviivamalt, tulevikku vaatavamalt sõnastada.»
«Suur teema oli meie jaoks III peatükk «Kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted». Just siin punkt 2, kus me oma komisjoni profiilist lähtudes pidasime oluliseks, et huviharidus ja huvitegevus oleks korraldatud riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös selliselt, et tõepoolest kultuurialased teadmised oleksid kättesaadavad, oskused omandatavad ja kõigil oleks võimalus aktiivselt osaleda kultuuris,» sõnas Klaas.
«Me rõhutasime, et loomulikult üks kord aastas peab riigikogu saama ministrilt ülevaate, ettekande kultuuripoliitika põhialuste elluviimise kohta. Selleks tuleb loomulikult korralikult valmistuda ja kaasata selle ettekande koostamisse ka asjasse puutuvaid partnereid.»
Kultuuripoliitika põhialused määravad kindlaks üldsuunad, mille järgi kujundatakse kultuuripoliitikat aastani 2020. Praegu kehtiva, 1998. aastal kinnitatud alusdokumendiga võrreldes pööravad need suuremat tähelepanu tehnoloogilisele arengule, Eesti osalemisele rahvusvahelises koostöös, kultuuri rahvusvahelistumise ja ekspordiga kaasnevatele mõjudele, samuti ka loomemajandusele ja seostele teiste poliitikavaldkondadega.
Kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020 tutvustas Rrigikogule kultuuriminister Urve Tiidus, läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Jaak Allik, Rein Lang ja Mailis Reps.