Estonia kontserdisaalis Tartu rahu 94. aastapäevale pühendatud aktusel tõi riigikogu esimees Ene Ergma oma kõnes esile Tartu rahulepingu kui Eesti diplomaatia algusaja suurima saavutuse ja kui Eesti riigi ühe tähtsama vundamendikivi.
Ergma rõhutas Tartu rahulepingu tähtsust Eesti riigi vundamendikivina
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
2. veebruar 2014, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ergma meenutas, et Tartu rahuleping ei sündinud üleöö. «Eelläbirääkimised algasid juba 1919. aasta sügisel Pihkvas. Eesti vajas hädasti sõjategevuse lõppemist, ometi ei võinud eestlased sugugi kindlad olla, et venelaste tahe rahulepinguni jõuda ja sellest kinni pidada on püsiv. Venemaal olid Eesti suhtes omad kahtlused,» sõnas Ergma.
«Tolleaegsed Eesti poliitikud teadsid väga hästi Nõukogude Venemaaga rahu tegemise riske – mõnede suurriikide esindajad panid pahaks eestlaste rahumõtteid ja soovi kõrvale astuda ühisest tegevusest enamluse hävitamisel, oli suur oht kaotada lääneriikide toetus,» lisas ta.
Ergma sõnul oli üheks tõsiseks arutelukohaks oli tulevane riigipiir - mõlemad pooled alustasid läbirääkimisi ebareaalsete piirikavadega, soovides vastaspoolt kombata ning jätta endale ulatuslik taganemisruum.
Piiriküsimuste läbirääkimistel ei saavutanud Eesti diplomaadid tollal täielikult oma tahtmist, tuli teha kompromisse, kuid ahjuks viis 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsioon selleni, et Tartu rahuleppega fikseeritud piir muutus, rääkis riigikogu esimees.
Tulles tänasesse päeva, kus riigikogul seisab ees piirileppe ratifitseerimine, ütles Ergma, et Eesti on alates 1994. aastast taotlenud riigipiiri õiguslikku määratlemist Venemaaga. «Just siis, kui peaminister Andres Tarandi valitsuse ajal algasid läbirääkimised, otsustati, et Eesti on nõus loobuma Tartu rahu järgse piiri nõudmisest, kuid ei loobu õigusliku järjepidevuse põhimõttest,» märkis Ergma.
Ergma sõnul on seda välispoliitilist joont hoitud tänaseni. Eesti - Vene piirilepped said sisuliselt valmis juba 1990ndate aastate lõpul, kuid allkirjastamiseni jõuti 2005. aasta mais, kui Eesti oli juba saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigiks.
Ergma meenutas, et riigikogu toetas piirilepet, kuid lisas õiguskantsler Allar Jõksi soovitusel leppe teksti pahatahtliku tõlgendamisvõimaluse välistamiseks ratifitseerimisseadusele õigusliku järjepidevuse tähtsust rõhutava deklaratsiooni ehk preambuli ning Venemaa valuline reaktsioon näitas, et riigikogu samm oli õigustatud.
Uued piirikonsultatsioonid algasid 2012. aasta oktoobris, kui riigikogu andis valitsusele mandaadi kõneluste pidamiseks Venemaaga. «Tänaseks oleme jõudnud kompromissile, mis arvestab iigikogus esindatud erakondade ühise seisukohaga, et juba lepingute sissejuhatav tekst peab kaitsma õigusliku järjepidevuse põhimõtet, mistõttu pole lepete ratifitseerimisel tarvidust enam täiendavat deklaratsiooni lisada. Lepingud on valmis allakirjutamiseks,» ütles riigikogu esimees.
Ergma märkis, et seoses Eesti-Vene piirilepingutega on küsitud, kas edaspidi ikka jäävad kehtima Tartu rahu põhimõtted.
«Eesti järjepidevuse sümboliks ja sünnitunnistuseks olev Tartu rahuleping ei erine õigusliku jõu poolest teistest põhiseaduse § 122 lõikes 1 nimetatud riikidevahelistest piirilepingutest. See tähendab, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemist on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste, sealhulgas Tartu rahulepingut muutvate piirilepingutega,» ütles Ergma. Õiguskantsler on rõhutanud, et kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping, mis muudab senise Tartu rahulepingu üksnes riigipiiri määratlevas osas, siis muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima.
«See tähendab, et kaitstud on meie põhiseaduse preambulist tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte – väärtus, mida Tartu rahuleping kannab ja samas ka Eesti põhiseadus kaitseb,» toonitas Ergma. Konsultatsioonide käigus piirileppesse lisatud klausel, et leping puudutab eranditult riigipiiriga seonduvat, seisab õiguskantsleri hinnangul vastu ohule, et sõlmitavat lepingut tõlgendatakse Eesti Vabariigi tahte ja ühtlasi Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaselt.
«Piirilepete lõplik jõustamine ei too põhimõttelist muutust kahe riigi suhetesse, kuid annab võimaluse liikuda edasi heanaaberlike suhete arendamisel,» ütles Ergma.