Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa võrdles kord «Ringvaadet» soojendusbändiga, mis peab publiku õhtuse peaesineja jaoks käima tõmbama. Marko Reikopil, kes koos Anu Välbaga on saate põhilised eetrinäod, pole selle võrdluse vastu midagi.
«Küllap Allikmaa pidas silmas, et ETVs on üle mindud saatepõhiselt kavalt programmipõhisele kavale. Inimesed panevad televiisori käima kell 18.30, siis tuleb «Aktuaalne kaamera», siis kohe «Ringvaade», seejärel kella kaheksane saatefoon ja siis jälle «Aktuaalne kaamera»,» seletas Reikop ETV programmipoliitikat.
Saatemeeskonnale, kuhu kuulub koos operaatorite ja tehniliste töötajatega kokku ligi 20 inimest, on sellise programmi käimatõmbamine suur au.
Eesmärk masse haarata
Vaatajate arv on kõigi kanalite jaoks tähtis. Kella 19 ajal, teletegijate keeles «seitsmeses slotis» võistlevad «Ringvaatega» veel Kanal 2 «Reporter» ja TV 3 «Seitsmesed uudised».
Viimasel, mullu sügisel alanud hooajal on «Ringvaade» kogunud uuringufirma TNS Emor andmetel keskmiselt 90 000 vaatajat. «Reporterit» jälgib samal ajal 124 000 ja TV 3 uudiseid 76 000 inimest.
«Meie eesmärk on masse haarata,» tunnistab Reikop. «Seega on vaatajaarv meile tähtis. Lõppkokkuvõttes antakse meile riigieelarvest raha ja kui seda keegi ei vaata, siis mõne aja möödudes ei soovi keegi meile seda raha anda.»
Vaadatavuse seisukohalt on «Ringvaate» saatekontseptsioon geniaalne idee. Enne 2009. aasta sügist, kui saade esimest korda eetrisse läks, oli ETV vaatajaid sel kellaajal 0,8–1 protsenti, aga nüüd keskmiselt seitse protsenti. Kõigi aegade suurim vaatajaskond oli tänavu 28. veebruaril, kui saadet jälgis 129 000 inimest.
Reikop meenutab, et toona olid teemadeks Venemaa presidendivalimised, koššerlõhe, tubaka kättesaadavus alaealistele ning intervjuu legendaarse filmi «Siin me oleme» näitlejate Lauri Nebeli ja Väino Puuraga.
Tunniajasel saatel on rohkem vaatajaid lõpu poole. Saate teine pooltund kogub peaaegu 20 000 võrra rohkem silmapaare. See võib tulla sellest, et TV 3 uudised kestavad pool tundi ja «Reporter» käsitleb samuti tõsisemaid teemasid esimeses saateosas.
Reikop räägib, et kord aastas käib neid koolitamas Ühendriikide meediaekspert Eric May, kes muu hulgas jagab nippe, kuidas saate algust vaadatavamaks muuta.
Ehkki «Reporteril» on rohkem vaatajaid, ei lase «Ringvaade» Reikopi sõnul end sellest morjendada. «Oleme ikkagi avalik-õiguslik kanal ega hakka nendega iialgi näiteks krimiteemadel võistlema, mis ometi on olnud läbi aegade Eestis üks publikumagneteid. Pakume alternatiivi inimestele, kelle maitse, väärtushinnangud ja huvid on teistsugused,» räägib saatejuht.
Kriitika Sirbi vedajalt
Sellest hoolimata saab «Ringvaade» kriitikat. Kultuuriajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand avaldas arvamust, et lisaks raamatukogudele võiks kultuuriminister Rein Langi ette võetud meelelahutustõrjet teha ka meedias ja pidas silmas just «Ringvaadet».
«Ringvaate» saatejuht Reikop ei pea sihtasutuse Kultuurileht väljaantavat nädalalehte tõsiseks meediakriitika allikaks. «Igaühel on Eestis õigus oma arvamusele. Mina ei hakka Tarandit selle eest kritiseerima. Aga küsin lihtsalt: tõstke käsi, kes loeb regulaarselt Sirpi? Võib-olla on siin Tarandilegi mõtlemisainet,» räägib ta.
Vaadatavus
Viimase hooaja (5.09.2011–23.03.2012) keskmine saate vaadatavus:
«Ringvaade» ETV 90 000
«Reporter» Kanal 2 124 000
«Seitsmesed uudised»
TV 3 76 000
«Ringvaate» esimest pooltundi vaatab keskmiselt 81 000 ja teist 98 000 inimest.
Allikas: TNS Emor