Balti poliitikud kutsusid Alijevit üles poliitvange vabastama

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Azerbaidžaani president Ilham Aliyev.
Azerbaidžaani president Ilham Aliyev. Foto: SCANPIX

OSCE Parlamentaarse Assamblee talveistungil Viinis arutavad ligi 300 esindajat 58 riigist tavapäraste raportite ja debattide kõrval päevakorda kerkinud aktuaalseid küsimusi, mis on seotud Aserbaidžaani poliitvangide ja vahistatud ajakirjanikega, Valgevene ja Turkmeenia inimõiguste olukorraga, rassismi, ekstremismi ja ksenofoobia levikust OSCE regioonis ning samuti räägitaks Ukrainas kujunenud keerulisest olukorrast.

Riigikogu liige Juku-Kalle Raid andis Asebaidžaani delegatsioonile üle assambleel arutlusel olnud Eesti koostatud hea tahte noodi president Alijevile. Nooti toetasid ka teised Balti riigid. Dokumendis väljendati lootust, et Aserbaidžaani president Alijev kuulutab välja amnestia kõikidele poliitvangidele ja seda veel enne OSCE PA suvist istungjärku Bakuus.

Raid rõhutas: «Enamus OSCE PA kolleegidest on nõus, et amnestia väljakuulutmine avardaks võimalusi edasiseks normaalseks ja vabaks arenguks regioonis.» Dokumendile kirjutasid alla nii Juku-Kalle Raid kui ka Olga Sõtnik.

Riigikogu liige Olga Sõtnik osales plenaaristungil avalikus debatis sõnavõtuga Ukraina toetuseks. «Euroopa liidrid ja eriti OSCE PA maad peavad kindlalt väljendama oma toetust raskustes vaevlevale Ukraina rahvale, kellel on õigus sõnavabadusele, õigusele oma meelt avaldada ning ise oma tuleviku üle otsustada. Iga hinna eest tuleks vältida kaosesse sattumist, mis muudaks inimeste elu veelgi keerulisemaks,» rõhutas Sotnik.

Juku-Kalle Raid avaldas oma esinemises toetust ka kriisides vaevlevatele OSCE riikide rahvastele, kuid tõi esile, et samas on meie kõrval veel lugematud väikerahvad, kelle õigusi rikutakse ja kes vajavad samuti kõigi meie toetust, näiteks vadja ja vepsa väikesed kogukonnad, kelle ellujäämine Leningradi oblastis on seatud otsesesse ohtu Ust-Luuga sadamaehituse ja eskaleerunud majandustegevusega regioonis.

Naftaterminaalidele ja sadamalaienduste kaudu on rikutud nii inimeste elukeskkond kui ka otseselt tekitatud katastrofaalne olukord Läänemere kui tundliku merekeskkonna jaoks ning selle kaudu on loodud ohtlik olukord Euroopa Liidu idapiiril ja ühtlasi paljude sealsete riikide jaoks, kes peavad Läänemerd omaks, rääkis Raid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles