Reformierakond selgitas Euroopa Parlamendi valimisnimekirja pääsenud 12 kandidaati erakonna sisevalimistel, nimekirjale peab heakskiidu andma ka pühapäeval kogunev üldkogu.
Reformierakond selgitas eurovalimiste kandidaadid sisehääletusel
27. veebruar 2014, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna pressiesindaja ütles Postimehele, et 12-liikmeline valimisnimekiri kujunes sisevalimistel, millest võttis osa ligi 900 inimest.
Sisevalimistel sai hääle anda kas maakondlikel üldkoosolekutel sedeliga või 17.-23. veebruarini elektroonselt. E-hääletada sai seejuures üksnes ID-kaarti või mobiil-IDd kasutades. Facebooki või paroolide abil hääletamise võimaluse kaotas partei pärast sisehääletuspettuse avastamist mullu suvel.
Üldkogule esitatud ettepaneku kohaselt on valimisnimekirja esinumber riigikokku kuuluv Kaja Kallas, kellele järgnevad välisminister Urmas Paet, riigikogu liige Igor Gräzin, rahandusminister Jürgen Ligi, riigikogu aseesimees Laine Randjärv, senine eurosaadik Vilja Savisaar-Toomast, riigikokku kuuluv Rait Maruste, kultuuriminister Urve Tiidus ning riigikogu liikmed Aivar Sõerd, Margus Hanson, Urmas Klaas ja Arto Aas.
Reformierakonnast soovisid eurovalimistel osaleda ka erakonna välissekretär Priit Kallakas, noortekogu esimees Joonas Vänto, noortekogu peasekretär Anti Haugas, Järva maakonnaorganisatsiooni juht Kristjan Kõljalg ning Tallinna piirkonda kuuluv Ragnar Pikkel, kuid nemad valimisnimekirja ei pääsenud.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad Eestis 25. mail. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 26. märtsil ning kestab 10. aprillini. Erakonnad võivad valimisteks välja panna nimekirja, kus on maksimaalselt 12 kandidaati. Samuti saavad valimistel osaleda üksikkandidaadid.
Seekordsed valimised toimuvad Eestis üle kümne aasta taas avatud nimekirjade põhimõttel. Kui eelmistel, 2009. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus valituks nimekirja eesotsas olnud kandidaat, siis nüüd reastatakse kandidaadid saadud häälte arvu järgi ümber ning europarlamenti pääseb enim toetust kogunud inimene.
IRL ja Reformierakond algatasid muudatuse vahetult pärast eelmisi valimisi, kus saavutas väga hea tulemuse üksikkandidaadina europarlamenti pääsenud Indrek Tarand. Parteid teatasid toona, et nende hinnangul vastaks valimissüsteemi muudatus paremini valijate ootustele, aitaks kaasa demokraatia edendamisele ning suurendaks valijate häälte osatähtsust valimistulemuste kindlakstegemisel. Avatud nimekirjadele ülemineku otsustas riigikogu üksmeelselt 2010. aasta alguses.
Eelmistel valimistel kogus kõige rohkem ehk 103 506 häält Keskerakond, kes sai selle tulemusega kaks kohta Euroopa Parlamendis. Europarlamenti suundusid seejärel Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, kes aga kumbki ei kuulu praegu enam Keskerakonda. Keskerakonnale järgnes häältesaagilt üksikkandidaadina europarlamenti pürginud Indrek Tarand, kes pälvis 102 460 inimese toetuse.
Reformierakond kogus valimistel 60 877 häält ning sai selle tulemusega ühe koha europarlamendis, kus asus saadikuna tööle praeguseks parteist välja heidetud ja uut erakonda looma asunud Kristiina Ojuland. IRLi nimekirja poolt andis hääle 48 492 inimest, mis viis europarlamenti varemgi seal töötanud Tunne Kelami. Samuti sai ühe mandaadi valimistel 34 508 häält kogunud SDE, keda esindab Euroopa Parlamendis Ivari Padar.
Kokku osales toonastel valimistel 11 erakonda ja kuus üksikkandidaati. Kandidaate oli kokku 101 ehk 16,8 inimest ühele kohale. Hääletamisest võttis 2009. aastal osa 43,9 protsenti valijatest.