Osa inimesi, kes teatavad maanteeametis oma juhiloa kaotsiminekust, on liiklushuligaanid, kellelt välisriigi korrakaitsjad on sõidudokumendid käest võtnud.
Välismaal juhiloata jäänud petturid loodavad maanteeametit tüssata
1. märts 2014, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 30. aastates Sergei (nimi muudetud) 2012. aasta 10. augustil Tallinnas Mäepealse liiklusbüroos seletuskirja esitas, paistis kõik pealtnäha tavapärane. Sergei kirjeldab, kuidas ta kolme päeva eest õnnetult juhiloa ära kaotas ja nüüd igapäevasteks asjatoimetusteks kiiresti duplikaati vajab.
Sergei jõudiski asendusloaga Eestis sõita kolm kuud, kuni tema algne juhiluba Läti maanteeametist ühtäkki Eestisse laekus. Ümbrikus olnud protokoll rääkis juba teist keelt: Sergei juhiluba «läks kaotsi» Läti politsei kätte, kes ta suve lõpus joobnuna roolist tabas ja kohapeal loast ilma jättis.
Ninapidi veetud maanteeamet tühistas kohe Sergei duplikaadi, andis mehe valeandmete esitamise eest politseisse ja poolteist aastat hiljem, tänavu 31. jaanuaril, määras Põhja ringkonnaprokuratuur talle 360 euro suuruse rahalise kohustuse.
Sergei loost ilmneb kolm tähelepanuväärset asjaolu. Esiteks pääses ta riigile valeandmeid esitades vaid napilt kriminaalkaristusest, kuna prokurör otsustas kriminaalasja avaliku huvi puudumisel lõpetada. Sergeile määrati rahaline karistus, kuna ta polnud varem seesugust kuritegu toime pannud ja avaldas vestluses prokuröriga kahetsust.
Teiseks tunnistab justiitsministeerium, et Sergei tegu pole ainuke – mullu jõudis prokuratuuri 53 juhtumit, kus inimene oli dokumendi saamiseks esitanud valeandmeid. Neist 14 olid seotud juhiloaga. Sama valet kasutatakse aga ka auto registreerimistunnistuste puhul, mida välisriigi politseinikud samuti teinekord ära võtavad.
Põhja prokuratuuri kogemus näitab, et enim dokumente konfiskeeritakse Balti riikides ja Venemaal, aga ka Soomes ja Rootsis, kus elab, töötab ja rikub liikluseeskirja hulk eestlasi.
Kolmandaks võttis Sergei juhiloa jõudmine Lätist Eestisse aega mitu kuud. Kas maanteeamet pettusele jälile saab, sõltub tegelikult sellest, kas välisriigil on üldse tavaks liikluskaristustest Eestile teada anda. Kui sellist tava ei ole, pääseb lubadest ilma jäänu puhtalt.
Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialisti Jekaterina Nesterenko sõnul tagastavad juhiloa Eestile üldjuhul 84 Viini teeliikluse konventsioonile alla kirjutanud riiki, sest seda nõuavad konventsiooni tingimused. Samuti jagavad lube omavahel Euroopa Liidu maad. Paljud riigid, nagu näiteks Austraalia, Kanada või Argentina, ei kuulu aga kumbagi kategooriasse.
Sergei soovist Lätis toimunut varjata võib aru saada, sest liiklusseaduse järgi kehtib Euroopa Liidus, Norras, Šveitsis, Islandil või Liechtensteinis määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine – ka Eestis. Teiste riikide puhul karistus üle ei kandu ja Eestisse saadetud juhiloa annab maanteeamet inimesele lihtsalt tagasi.
Põhja prokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal ütles, et enamasti ei leia valeandmete esitajad, et oleksid pannud toime kuriteo. «Nad nagu ei mõtle, et see võiks kuritegu olla. Sageli esineb põhjendust, et «mis seal väga vahet on, kas mult võeti ära või kaotasin selle loa».»
Tegelikult on riigile valeandmete esitamine kriminaalkuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Enamasti lõpetab prokuratuur need menetlused enne kohtusse jõudmist ja inimesest ei saa kurjategijat.
«Kõik need lõpetamise määrused saavad ainult tekkida seeläbi, et ma olen selle inimesega kohtunud. Lõpetame menetluse eelkõige siis, kui teda ei ole analoogse teo eest varem karistatud ja on näha, et ta kahetseb,» ütles Paal. Sel puhul määratakse kahtlustatavale mõjutusvahendina 320–400 euro suurune trahv.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel teatas maanteeamet valeandmete esitamisest mullu 17 juhul, 2012. aastal oli neid neli, 2011. aastal viis juhtumit.