Keskkonnaministeerium ja kultuuriministeerium ei kooskõlastanud regionaalminister Siim Kiisleri kooskõlastusringile saadetud omavalitsusreformi eelnõu, reformi saatuse otsustab järgmine valitsus.
Kaks ministeeriumi ei kooskõlastanud omavalitsusreformi eelnõu
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
4. märts 2014, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Ülejäänud ministeeriumid jätsid tähtajaks vastamata, millega loetakse eelnõu nende poolt automaatselt kooskõlastatuks.
Omavalitsusreformi saatuse otsustab järgmine valitsus, mis astub ametisse täna tagasiastumispalve esitanud Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi juhitava valitsuse asemele.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva regionaalminister Siim Kiisleri sõnul asusid omavalitsusreformi eelnõule seisukoha andnud Reformierakonna ministrite juhitavad ministeeriumid seisukohale, et reformi läbiviimine pole vajalik.
«Neist reformierakonna ministrite kirjadest on näha, et vastuste koostajatel napib omavalitsuslikku kompetentsi. Kümme aastat kasutusel olnud klišeed piiride joonistamisest ja piisava analüüsi puudumisest kuni selleni välja, et reformis ei arvestata piisavalt raamatukogundusega, on juba halenaljakad. Kui sisulist arutelu pidada ei taheta, võibki jääda põhjendusi välja mõtlema, aga ega Eesti elu sellest paremaks ei lähe,» märkis Kiisler.
Tema sõnul pole omavalitsusmaastiku korrastamisest pääsu ja seda näitab küsitlustes ka elanikkonna tugev toetus. «Kui järgmine valitsus otsustab seda mitte teha, siis kerkib see nii ehk naa juba poole aasta pärast uuesti üles järgmiste riigikogu valimiste ühe olulise teemana,» lausus ta.
Eelnõu kooskõlastamata jätnud keskkonnaministeerium asus seisukohale, et esitatud eelnõuga ei lahendata probleeme, vaid pigem tekitatakse neid juurde. Ministeeriumi hinnangul tooks omavalitsusreform kaasa ääremaastumise ning teenuste ja töökohtade koondumine suurtesse keskustesse, millega kaasneb väiksemate kohtade väljasuremine.
«Rõhutame taaskord, et oluline on soodustada vabatahtlikku liitumist kehtiva õiguse raames või seda täiendades. Läbivaks mõtteks peab taoliste muudatuste puhul olema mitte piiride joonistamine, vaid inimestele pakutavate teenuste kvaliteedi paranemine. Sama seisukoha esitasime juba omavalitsuskorralduse seaduse väljatöötamiskavatsuse mittekooskõlastamisel oma mullu 12. Märtsil saadetud kirjas. Tuleb tõdeda, et kooskõlastamiseks esitatud eelnõus ei ole esitatud seisukohti arvestatud ning sisuliselt on tegemist juba varem kriitika osaliseks saanud lahenduse muutmata kujul uuesti esitamisega,» kirjutas Reformierakonda kuuluv keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Reformierakondlasest kultuuriminister Urve Tiidus märkis eelnõule lisatud arvamuses, et eelnõuga muudetakse sunni meetodil kohalike omavalitsuste territoriaalseid piire, kuid täiesti tähelepanuta on jäänud kohaliku elu kvaliteedi parandamine läbi inimestele pakutavate teenuste kvaliteedi parandamise.
«Kohalike omavalitsuste liitumine peaks olema vabatahtlik. Reform ei saa piirduda vaid omavalitsuspiiride nihutamisega, vaid sellega peab kaasnema kohaliku omavalitsuse korralduslike küsimuste analüüs ja vastava õigusliku regulatsiooni väljatöötamine. Käesolev eelnõu ei kajasta omavalitsuslike ülesannete, nende finantseerimise, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahekorra ning kohalike omavalitsuste koostöö küsimusi,» märkis Tiidus.
Kultuuriministri sõnul ei saa nõustuda ka näiteks Narva- Jõesuu paigutamisega Vaivara valla tõmbekeskuseks, see ei vasta reaalse olukorraga. «Ida-Virumaa kontekstis, kus eestikeelne elanikkond elab peamiselt valdades ja venekeelne peaasjalikult linnades, muudab reform piirkonna asjaajamistasandil veelgi enam venekeelsemaks,» märkis Tiidus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega. Kiisleri erakonnakaaslane, majandusminister Juhan Parts tegi ettepaneku tuua seletuskirjas selgemini välja maakondlike arenduskeskuste võimalik roll ümberkorralduste protsessis.
«Leiame, et arenduskeskused saaksid pakkuda ühinevatele omavalitsustele lisaks nõustamisele ka vajadusel aktiivset eestvedamist ning erapooletut vahendajarolli. Samuti peaksid ettevõtluskeskkonna arendamise puhul olema lisaks omavalitsusliitudele käsitletud ka maakondlikud arenduskeskused,» kirjutas Parts.
Täna saabus siseministeeriumisse ka Eesti Linnade Liidu (ELL) arvamus, milles liit jättis eelnõu kooskõlastamata. Muu hulgas märkis ELL, et omavalitsusreformi seaduses tuleks kokku leppida ka ülesannete kuuluvuses, nende täitmise kohustuse ulatuses ja omavalitsuste finantseerimiskorralduses.
Kiisler saatis jaanuaris ministeeriumidele kooskõlastusringile omavalitsusreformi korralduse seaduse eelnõu, mille järgi jääb Eestisse pärast 2017. aasta kohalikke valimisi alles kuni 63 tõmbekeskuste ümber moodustatavat omavalitsust.