Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe Sven Mikseri sõnul on Reformierakond asunud senisest rohkem tähtsustama sotsiaaldemokraatidele lähedasi teemasid nagu vaesuse vähendamine või lastega perede olukorra parandamine ning see annab märku, et parteiga oleks võimalik otsida uue koalitsiooni loomiseks ühisosa. Siiski ei tule võimalikud läbirääkimised tema hinnangul kerged.
Homme õhtuks on kokku kutsutud SDE erakorraline juhatus, kus võidakse moodustada ka konsultatsioonide delegatsioon. Milliseid ettevalmistusi te lähipäevil algavateks konsultatsioonideks teete?
Juhatus on meil kutsutud kokku peamiselt seoses presidendi kutsega konsultatsioonidele. President ootab meid esmaspäeva hommikul konsulteerima poliitilise olukorra ja uue valitsuse moodustamise võimaluste üle ning selleks on vaja juhatuse mandaati selle kohta, milline on meie visioon ja meie tingimused.
Võimalike valitsuskõneluste osas oleme meie siiski tänasel hetkel opositsiooni positsioonis. Oleme deklareerinud, et oleme valmis kõnelema, juhul kui meile vastav ettepanek tehakse. Ma olen ka seda meelt, et valitsuskriisil ei ole mõtet lasta liiga pikalt vinduda – kui see ettepanek esitatakse, siis me poliitikutena peame olema valmis kiiresti tegutsema. Laupäevad, pühapäevad, riigipühad ega kaheksatunnised tööpäevad ei saa olla piirajad. Tuleb rääkida võimalikult kiiresti, aga nii pikalt ja põhjalikult, kui vajalik on.
Ka valija väsib sellest, kui erakond hoiab oma põlle puhtana, proovib hoiduda keerulistest valikutest ja nautida reitingut.
Kuidas iseloomustaksite oma seniseid kontakte Reformierakonnaga? Mõned poliitikud kahtlustavad, et kuskil tagatoas on juba uus valitsuskabinetki kokku pandud.
Minul puudub igasugune info selle kohta. Kui keegi on pannud kokku valitsuskabineti, siis on see kabinet, kuhu sotsiaaldemokraadid ei kuulu. Kui räägitakse sotsiaaldemokraatide võimalikest ministrikandidaatidest, siis on keegi lasknud oma fantaasial lennata. Midagi sellist tehtud ei ole.
Üldist valitsuskõneluste loogikat järgides räägitakse alati enne programmist kui ministrikandidaatidest juba sel lihtsal põhjusel, et kui lepitaks kõigepealt kokku portfellide jaotus ja siis hakataks rääkima sisust, siis muutuks sisu üle kõnelemine oma erakonna ministri haldusala turvamiseks. See oleks vale lähenemine. Kui meile tehakse ettepanek kõnelusi alustada, siis me kindlasti räägime kõigepealt selgeks sisu ja siis ei jää ka ministrikohad täitmata. See on oluline osa kõnelustest, aga see kõik tuleb omal ajal, kui tuleb.
Kuidas on ikkagi välja näinud erakondade senised kontaktid, sest keegi pole eitanud, et neid on olnud?
Poliitilisest olukorrast ikka kõneldakse. Meie oleme üritanud aru saada, kui head on suhted või kui tõsised on erimeelsused praeguste koalitsioonipartnerite vahel. Meilt on küsitud – ja seda on teinud mitte ainult Reformierakond, vaid ka teised erakonnad –, kas me oleksime põhimõtteliselt valmis uue valitsuse moodustamise teemal rääkima. Meie vastus on olnud, et me oleme alati valmis kõnelema, mis aga ei anna mingeid garantiisid selles osas, kas ka leppeni on võimalik jõuda.
Jälgime loomulikult ka avalikku infovoogu ning tundub, et IRLi poolt on läinud see viimastel päevadel väga intensiivseks, aga ka närviliseks. Reformierakond on andnud avalike allikate kaudu mõista, et neile on praegu varasemast olulisemad sellised teemad nagu vaesus ja lastega perede olukord. See on meie jaoks justkui julgustav märk, et võiks olla võimalik otsida ühisosa. Sellises seisus me täna oleme.
Kui keeruliseks ja pikaks võivad kujuneda võimalikud kõnelused Reformierakonnaga?
Päevades ei taha hinnata. Keegi ei taha neid pikaks venitada, aga selge on, et kui te vaatate programme, siis seal on sotsiaalmajandusliku ja maksupoliitika poole peal palju erinevat. Nii et lihtne kindlasti ei ole. Eks siis peab testima, kui palju on kummaltki poolt kompromissivalmidust ja kui palju on seda positiivset, mida oleks võimalik ära teha. Kindlasti tulevad rasked läbirääkimised, aga ma ei tee endale ka illusioone, et koalitsiooniläbirääkimised mis tahes partneriga võiksid olla lihtsad. Ka pärast 2015. aasta valimisi saavad võimalikud koalitsiooniläbirääkimised olema äärmiselt keerulised ja pingelised.
Eestis on poliitilises lähiajaloos teada ka juhtumeid, kus erakonnad on läbi rääkinud tulemusele jõudmata. Ka seda ei saa kunagi välistada. Läbirääkimistele minnakse siiski sooviga leida kokkupuutepunkte, mitte neid lõhki ajada, kuid garantiid selle kohta, et läbirääkimised kindlasti õnnestuvad, ei saa anda enne, kui tulemused on laual.
Sotsiaaldemokraatide reiting on tavaliselt tõusnud siis, kui erakond on opositsioonis, ning langenud, kui on mindud valitsusse. Kas te ei pelga, et võimalikule kompromissile minnes seate te ennast riigikogu valimisteks halvemasse positsiooni?
Ma kindlasti ei hellita lootust, et sotsiaaldemokraatide reiting igavesti tõuseb. Kindlasti on kõrgemaid ja madalamaid punkte, kuid mul on hea meel, et nende paari aastaga, mis ma olen olnud erakonna esimees, on keskmine reiting tõusnud täiesti uuele nivoole. Ka siin on kindlasti tõuse ja langusi, on sündmusi, mis mõjutavad seda positiivselt, ja neid, mis mõjutavad negatiivselt.
Ei erakonnal ega tema valijatel saa olla ootust või eeldust, et erakond lihtsalt kasvatab toetusnumbreid kuskil reitingutes. Eesmärk on eelkõige siiski viia ellu oma programmi ja seda saab teha valitsuses. Kui ainult orjata reitinguid ja arvamusküsitlusi, siis muutub programmi elluviimine väga keeruliseks. Teisest küljest ka valija väsib sellest, kui erakond hoiab oma põlle puhtana, proovib hoiduda keerulistest valikutest ja nautida reitingut. See ei saa kindlasti olla pikas plaanis valijate huvides.