Uuest võimuliidust kõrvale jäänud Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, kaitseminister Urmas Reinsalu ütles täna riigikogus tehtud poliitilises avalduses, et kuigi Eesti on halvenenud julgeolekuolukorraks valmistunud, tuleks sõlmida rahvuslik kaitsekokkulepe, et saata signaal kaitsevaldkonna tähtsusest ja leppida muutunud julgeolekuolukorrast lähtuvalt kokku lähiaastate eesmärgid.
Reinsalu märkis riigikogus, et kuigi Eesti sõjalise kaitse arendamine toimub pikaajaliste plaanide kohaselt, on meie lähinaabruses toimuv kriis mõjutanud kardinaalselt kogu Euroopa julgeolekut ja seda eriti Venemaaga piirnevate riikide jaoks. «Tänasel päeval pole pakilisemat küsimust Eesti riigi jaoks kui julgeolek,» ütles ta.
Reinsalu sõnul täitub Eestil neil päevil kümme aastat NATOga liitumisest ning selle ajaga on Eesti kaitsevõime nagu ka allianss ise palju muutunud. «Kuigi kriitikuid ja skeptikuid leidub rohkelt, olen ise veendunud, et tänane NATO on sõjaliselt tugevam kümnenditagusest. Tõsi, kaitsekulude olukord Euroopas tervikuna valmistab muret – ja see on mitme liitlase puhul ikka veel majanduskriisist alguse saanud langustrendis –, kuid tänane NATO on reaalselt kokku harjutanud, sõjaliselt karastunud ja kogenud organisatsioon,» lausus ta riigikogus.
Reinsalu märkis, et alates Venemaa agressioonist Gruusia vastu 2008. aastal ei ole Eestil vaja Brüsselis ega liitlaste juures enam pidevalt müügimehena kollektiivkaitse tähtsust jutlustada. «Põhja-Atlandi leppe artikkel viiest lähtuv kollektiivkaitse on saanud iseenesestmõistetavaks, sellest on taas kord saanud NATO põhiülesanne. Viimastel nädalatel on mitmed Lääne poliitikud mulle kinnitanud: saame alles nüüd aru, et teil oli kõik need aastad, kui meie pidasime teid paniköörideks, tegelikult õigus,» ütles ta.
Kui Gruusia sõda oli enamiku läänemaailma jaoks tema sõnul ebameeldiv äratuskell, siis Ukrainas toimuv pole muud kui tuletõrjealarm või geopoliitiline maavärin. «Rahvusvaheline kogukond pandi ootamatult fakti ette, et 21. sajandi Euroopas käivadki asjad nii, et üks naaber tungib oma sõjaväega – vabandust, roheliste mehikestega – teise riiki ja korraldab seal nii-öelda referendumi ja annekteerib endale meelepärase territooriumi. Ilma igasuguse rahvusvahelise õiguse või moraalse katteta. Eesti riik peab tegema rahvusvaheliselt kõik, et ülbitsemine saaks vastuse, kuritegu karistuse,» rääkis Reinsalu.
Ta märkis, et ilmselt leidub ka meil küünikuid, kes küsivad, miks Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Krimmis ja Ida-Ukrainas toimuv üleüldse Eestile korda läheb. «Ma loodan, et valdav enamik inimesi mõistab, et kui selline käitumine kujuneb aktsepteeritud normiks rahvusvahelistes suhetes, siis ei saa unerahu olla mitte ühelgi sellise agressorriigi naabril. Ja mitte ainult naabril: kuna Venemaa kodanikke elab absoluutselt kõikides Euroopa riikides, siis lähtuvalt Moskva retoorikast, võiks Krimmi-laadne stsenaarium taaslavastamisele tulla ükskõik kus. Küll vajadusel ka näitlejaid, lavakunstnikke ja kostüüme leiab,» ütles ta.
Reinsalu lisas, et arvestades Kremli senist stoilist reaktsiooni Lääne hoiatustele, ei saa taolisi «referendumeid» enam tulevikus pidada täiesti välistatuks. «Vastupidi, sellest võib kujuneda uus muster. Lugege vaid Venemaa presidendi eilset kõnet, kus ta selgitab oma teoviisi motiive, ja see tekitab õõvastust,» lausus ta.
Kaitseminister kinnitas samas, et Eesti Vabariik ei peaks tundma hirmu, sest riik on kaitstud paremini kui kunagi varem. Samas peaks Venemaa käitumine tooma tema hinnangul kaasa põhimõttelise muutuse selles, kuidas me ise oma julgeolekut näeme ja kuidas sellesse panustame.
Reinsalu hinnangul on Eesti riik halvenenud julgeolekukorraks valmistunud, kuid hoolimata sellest, et palju on tehtud, nõuab uus reaalsus tema sõnul rohkemat. Ta kutsus parlamendis esindatud erakondi arutama ja sõlmima parteideülest rahvuslikku kaitsekokkuleppet, mille eesmärgiks oleks saata Eesti ühiskonnale selge signaal kaitsevaldkonna tähtsusest ning leppida kokku lähiaastate põhilistes eesmärkides, lähtudes muutunud julgeolekuolukorrast.