Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep annab täna õiguskantslerile iga-aastase ülevaate selle kohta, kuidas on Eestis tagatud eraelu puutumatus ja elanike õigus saada teavet asutuste tegevuse kohta.
Andmekaitse inspektsioon: e-suhtlust tuleb eelistada pabersuhtlusele
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
29. aprill 2014, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peep ütles, et teabevärav eesti.ee peaks muutuma iga kodaniku ja ettevõtte aktiivselt kasutatavaks isiklikuks sahtlikeseks Eesti avaliku sektoriga suhtluses. «E-suhtlust tuleb eelistada pabersuhtlusele ja on aeg, et ettevõtetele muutuks see kohustuslikuks,» lisas ta.
«Kaitstes üksikisiku õigusi eraelule ja avalikule teabele tagame ka üldisi huve,» märkis Peep inspektsiooni aastaaruandes. «Ilma inimeste usalduseta on nii avalikul kui ärisektoril raske luua ja arendada e-teenuseid ja andmekogusid. Jälgides, et isikuandmeid ei kasutataks vääralt, loome usaldust ja aitame kaasa infoühiskonna arengule.»
Inspektsiooni hinnangul on üldine aadress- ja kontaktandmete kvaliteet siiani veel madal ning asutustes torkab silma menetluspõhine ja dubleeriv rahvastikuandmestiku kogumine. Peep tõi välja, et kodanikul võiks aga olla teabeväravas üks koht ja üks digivorm, kus ja kuidas saaks ta kasutada pöördumisi kõikidesse asutustesse nagu näiteks teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad, kaebused ja vaided.
Mullu valmisid inspektsioonis mitmed juhendid, nagu näiteks nn kaamerajuhend ja töötaja arvutikasutuse privaatsuse juhend. Inspektsiooni juhendid on kättesaadavad inspektsiooni kodulehel ja Riigi Teataja vastavate seaduste lisateabena.
Selgitustaotlusi laekus inspektsioonile 2012. aastal 877 ja mullul 1370. Kui inspektsiooni infotelefonile tehti 2012.aastal 1160 kõnet, siis mullu tõusis see arv 1344ni. Kaebuste ja vaiete hulk tõusis kahel viimasel aastal 404lt 550le. Esitatud näitajad annavad tunnistust sellest, et inimeste huvi oma põhiõiguste kaitse vastu on viimastel aastael märgatavalt tõusnud.
Väärteomenetluste arv langes kahel viimasel aastal 43lt 29le, kellest 19 olid ametiisikud, kes väärkasutasid ametialast ligipääsu andmekogudele.