Eesti veekogudes on tänavu uppunud juba 38 inimest, neist viis viimase kolme päeva jooksul.
Päästeamet: suur osa uppunuist on noored ja elujõulised mehed
5. juuli 2010, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti pressiesindaja Marek Simulman rääkis Postimees.ee´le, et suur osa uppunuist on noored ja elujõulised mehed, kes on purjus peaga ujuma või mõne veesõidukiga sõitma läinud.
Joobes olekus ei tohiks Simulmani sõnul mitte mingil juhul vette minna, kuna koordinatsioon on siis häiritud ning inimesed hindavad oma võimeid üle. «Kui inimesed tarvitavad rannas alkoholi, siis keegi seltskonnast peaks kindlasti kaine olema ja teistel silma peal hoidma,» märkis ta.
Veel pani Simulman inimestele südamele, et eelistada tuleks avalikke ujumiskohti, kus on tagatud järelvalve. «Tundmatus kohas vette minna pole kunagi turvaline,» ütles Simulman.
Tema sõnul on tänavu tavapärasest rohkem olnud ka õnnetusi veesõidukitega, mis on lõppenud kellegi surmaga. «Suur osa neist olid suurvee ajal,» märkis Simulman.
Paadi, süsta või kanuuga sõitma minnes peaks tema sõnul kindlasti seljas olema päästevest ning kaasas turvavarustus, samuti mobiiltelefon nign kindlasti tuleks eelnevalt tutvuda ohutusinstruktsioonidega.
Möödunud aastal uppus kuue esimese kuuga 25 ning 2008. aastal 28 inimest. Varasematest aastatest selgub, et kõige rohkem upub inimesi juulis ja augustis. Mullu uppus neil kuudel kokku 21 ja üle-eelmisel aastal 25 inimest.
Kokku uppus eelmisel aastal 60 ja üle-eelmisel aastal 63 inimest.