Riigikogu täiskogu hääletas täna erakorralisel istungil aktsiisiseadusi muutvast eelnõust välja õlleaktsiisi varem plaanitust kiiremini tõstva ettepaneku, mis eelmisel nädalal leidis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) häältega toetust parlamendi rahanduskomisjonis.
Muudatusettepaneku poolt hääletas 36 IRLi ja SDE ning selle vastu oli 50 Reformierakonda ja Keskerakonda kuuluvat riigikogu saadikut.
Rahanduskomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljevi esitatud ettepaneku viis komisjon eelnõusse eelmisel neljapäeval. Nädal varem oli vastava idee komisjonis välja käinud opositsiooniline IRL. Ettepaneku vastu olid juba komisjonis nii keskerakondlased kui SDEga koos koalitsiooni kuuluva Reformierakonna liikmed.
Vassiljev ütles eelmisel nädalal muudatust põhjendades, et saadikute poole on pöördunud mitmeid terviseedendusorganisatsioone, kes on leidnud, et eelnõuga kavandatud hinnatõus on eelkõige just õlle puhul liiga väike ega piira alkoholi kättesaadavust.
Nii tekkis tema sõnul ettepanek tõsta aastatel 2015–2018 õlleaktsiisi seni kavandatust rohkem: kui eelnõu kohaselt tõuseb alkoholiaktsiisi määr 2015. aastal 15 ning järgnevatel aastatel 10 protsenti, siis muudatuse järgi oleks õlleaktsiis suurenenud järgmisel aastal 20 ja edaspidi 15 protsenti.
Rahanduskomisjoni andmetel oleks õlleaktsiisi kiirem tõstmine toonud õlletarbimise prognoosi arvestades riigieelarvesse järgmisel aastal 2,2 miljonit, 2016. aastal 5,1 miljonit, 2017. aastal 8,8 miljonit ja 2018. aastal 13,2 miljonit lisaeurot. Muudatuse tegelik mõju olnuks komisjoni hinnangul siiski väiksem, sest arvestada tulnuks ka aktsiisimäära tõstmise mõju tarbimisele.
Lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele suurendab eelnõu ka tubakaaktsiisi määra, mis kasvab 2016.–2018. aastani viis protsenti aastas. Samuti tõuseb tuleva aasta algusest 20 protsendi võrra maagaasi aktsiisimäär.