Tõenäoliselt jäävad Malaisia reisilennuki allatulistamises süüdi separatistid, sel juhul võib Venemaa kuulutada nad juhitamatuteks, sõnas Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür.
Politoloog: tõenäoliselt jäävad katastroofis süüdi separatistid
19. juuli 2014, 22:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ukraina kohal allatulistatud Malaisia lennukist rääkides tuleb vastata kolmele esmapilgul lihtsale küsimusele: mis juhtus, miks juhtus ja mis saab edasi,» ütles Tüür BNSile.
«Esimene vastus on suhteliselt lihte ja koletult jube – ilmselt tabas lennukit rakett,» sõnas ta ning lisas, et Vene pool räägib ka võimalusest, et seda tegi Ukraina hävitaja. Tüür nentis, et tegu pole esimese sarnase juhtumiga. Näiteks aastal 2001 hukkus Ukraina kohal tõenäoliselt kogemata ja õppuste käigus alla tulistatud lennukis TU-154 78 inimest ning 1983. aastal NSVLi poolt sihiteadlikult hävitatud Lõuna-Korea lennukis Boeing 269 inimest.
Tüüri sõnul oli ühe tõenäolisema versiooni kohaselt väljatulistatud rakett mõeldud Ukraina sõjalennuki allatoomiseks, mis umbes samal ajal ja kohas kulges. «Selle toetuseks kõneleb ka Donetski separatistide poolt väidetavalt välja hõigatud rõõmusõnumid sihtmärgi tabamise kohta ja hilisemad masendunud tõdemused, et tegu oli vist ikka tsiviillennukiga,» sõnas ta.
Tüür toonitas samas, et konfliktipiirkonnast tulev info pole täieliku tõeväärtusega.
Politoloog sõnas, et sellisele kõrgusele ja sellest piirkonnast oli võimalik tulistada vaid kas S200 (S300) või BUK-tüüpi raketti. «Esimene on kasutusel vaid Venemaal, teine paraku aga ilmselt kõigil kolmel osapoolel: Venemaa, Ukraina ja ka separatistid,» ütles Tüür.
«Täpseks tulejuhtimiseks vajalikke komplekse kolmandatel aga pole, seega kõige tõenäolisemalt on tulistajateks nemad, või nagu väljendas Venemaa sõjandusekspert Aleksandr Golts: «pärdikud granaadiga»,» ütles Tüür.
Ta ei välistanud võimalust, et raketikompleks sattus separatistide kätte mõnest kaaperdatud Ukraina sõjaväeosast. «See aga ei muuda ära asjaolu, et läänepoolne üldsus suunas koheselt oma pilgu Venemaa poole, kuna isehakanud niinimetatud vabariikide tegutsemine ilma Kremli otseses ja kaudse toetuseta poleks mõeldav,» märkis politoloog.
Tema hinnangul hakkavad «esimese hooga lendama vastastikused süüdistused».
Ükski pool pole valmis praegu vastutust võtma, ammugi mitte riiklik pool, sõnas Tüür ja nentis, et senise kogemuse põhjal kestaks sõltumatu uurimine, isegi kui see õnnestub läbi viia, aastaid, kui mitte aastakümneid. «Praegustes oludes on korrektse sõltumatu ekspertiisi korraldamine sisuliselt võimatu, sest tegemist on sõjakoldega, pealegi on rusud juba separatistide poolt läbi kammitud,» sõnas Tüür.
Teiseks hakkavad politoloogi hinnangul levima üha mahlakamad kuulujutud. «Tasub meelde tuletada kas või Smolenski lähedal Poola eliiti laastanud tragöödiat. Kuivõrd need kumud saavad olema osaks infosõjas ja kuivõrd pelgalt rahvaloomingus, võib ainult oletada – hetkel kõmiseb propaganda kanonaad kõrvulukustavalt,» ütles ta.
«Kolmandaks langetatakse varem või hiljem mingi otsus,» sõnas Tüür. «Tänapäevasel tasemel satelliit- ja elektroonilise luure tingimustes pole võimalik kõike varjata, varem või hiljem pannakse pilt kokku. Oletagem hetkeks, et USA luure andmetele tuginedes ja Ukraina kohalike patriootide tunnistustele tuginedes kuulutatakse süüdlaseks Moskva – kas ta aktsepteerib seda? Või siis Venemaa satelliidipildi ja kohapealsete venemeelsete võitlejate ütlustele tuginedes öeldakse, et süüdi on Ukraina – kas Kiiev lepib?»
Tüüri hinnangul on tõenäolisem võimalus, et katastroofis jäävad süüdi separatistid. «Venemaale muutub nende toetamine järjest tülikamaks, seega laseb ta rõõmuga oma käsutäitjad «vabaks» ehk kuulutab juhitamatuteks. Ukraina lepib sellega, juhul kui taoline areng lubab tal taastada kontrolli Ida-Ukraina üle, ning Lääs on aldis kõike alla neelama, eriti selle Lääne/Euroopa osa,» ütles ta.