Kaja Kallas: raha tõrjutuid ei aita

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvamusfestivali teine päev Paides.
Arvamusfestivali teine päev Paides. Foto: Peeter Langovits

Ainult raha äärmises vaesuses elavaid inimesi ei aita, leidis europarlamendi liige Kaja Kallas Paides toimuval Arvamusfestivalil. Ka riigikogu liige Annely Akkermann nentis, et kihistumine ühiskonnas on paratamatu.

Kaja Kallas märkis, et lihtsalt raha sotsiaalselt tõrjutud inimesi ei aita, sest nad vajavad hoopis seda, et ühiskond neid märkaks, aitaks. «Neil puuduvad sotsiaalsed oskused. Tegu on nõiaringiga: kui laps sünnib sellisesse peresse, ei oskagi ta muud tahta ning arvab, et toetuste saamine ongi elu. Kuidas neid sealt välja aidata?» mõtiskles ta arutelul «Kas sellist esimest ja teist Eestit me tahtsimegi?».

Riigikogu liige Kadri Simson vaidles tema väitele vastu, sest Kallas rääkis vaid sotsiaalsete probleemidega inimestest. «Kuid on ka inimesi, kes käivad iga päev tööl, kuid ei saa lubada näiteks lapsele aasta lõpus klassiekskursiooni. Nii et mõnes mõttes raha on lahendus,» märkis Simson. Ta tõi kohe esile, et miinimumpalk on liiga pikalt olnud külmutatud, sellelt võetakse ära veel maksu, mis ei anna tulemuseks muud, et need inimesed lähevad talvel omavalitsuselt abi paluma, sest ei suuda küttearveid maksta.

Simson lisas, et laste vaesust tasandatakse Lääne-Euroopas maksusiiretena ehk et vaeseid lapsi toetatakse enam.

«Me ei saa võtta eesmärgiks, et mida riik ei tee, siis tulevad hea südamega inimesed ja aitavad. See ei saa olla lahendus,» rõhutas ta.

Kihistumine jääb

Publikust tulnud küsimusele, kas me oleks võinud taasiseseisvumise järel midagi teistmoodi teha, et sellist kihistumist, kahte Eestit vältida, vastas riigikogu liige Annely Akkermann, et tegelikult on kihistumine paratamatu.

«Kihistumine käib inimestega kaasas. Ühiskond koosneb erinevatest inimestest, ka nõukogude ajal olid kolhoosiesimehed, õpetajad, joodikud jne. See on loomulik ja jääb alati,» lausus Akkermann.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles