Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelsoni sõnul põhineb Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli arvamus sellest, et liitlasvägede toomine Balti riikidesse rikuks 1997. aastal sõlmitud Vene-NATO lepet, valel eeldusel.
Mihkelson: Merkeli seisukoht põhineb valel eeldusel
19. august 2014, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda lepet pole tänaseks olemas, sest juba 2008. aastal rikkus Venemaa seda Gruusiat rünnates. Lõpliku löögi andis Vene-NATO partnerlusele aga Moskva agressioon Ukraina vastu, Krimmi okupeerimine ning annekteerimine,» lausus Mihkelson pressiesindaja vahendusel.
«Me oleme täna olukorras, kus Venemaa on juba enam kui poole aasta jooksul pidevalt eskaleerinud olukorda Ukraina suunal ning pole vähimalgi viisil näidanud valmisolekut terrorismi toetamise lõpetamiseks Ida-Ukrainas. Ka viimased kõnelused Berliinis näitasid, et Venemaal puudub tahe sõja lõpetamiseks.»
Väliskomisjoni esimees tõi välja, et Venemaa on suurendanud oma vägede kohalolekut meie piiride taga, rajades uusi baase, nagu näiteks ründehelikopterite üksus Ostrovis, või tugevdades olemasolevate üksuste lahingvõimet. «Alles eile andis president Putin Pihkva dessantdiviisile Suvorovi ordeni, tunnustades sellega nende osalust Krimmi okupeerimisel,» lisas ta.
«Sellises olukorras on äärmiselt oluline, et tippkohtumiseks valmistuvad NATO liikmesriigid käsitleksid Venemaad reaalse ohuna ning töötaksid selle nimel, et Balti ja Poola regioonis tekiks strateegiline tasakaal. Selleks on vaja liitlasvägede püsivat kohalolekut kogu regioonis. Eesti valitsus peab täna tegema kõik, et see eesmärk oleks NATO ühine eesmärk.»
Merkeli sõnul jääb NATO vaid sammu kaugusele Ida-Euroopasse alaliste väeüksuste paigutamisest, et vältida täieliku seisaku tekkimist suhetes Venemaaga.