Reformierakonna esialgne valimisplaan on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhatuse liikme Martin Hurda sõnul hirmuäratavalt detailne, kuid samas ei põhjenda, miks peaks ajateenistuse pikkust üldse muutma.
Reformierakonna plaan paneb kaitseeksperti muretsema
22. august 2014, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe käes on Reformierakonna esialgne valimisprogramm, mis käsitleb julgeoleku strateegiat.
Hurda sõnul peegeldub sealt eelkõige soov tabada kaks kärbest ühe hoobiga.
Ühelt poolt soovitakse suurendada kaitseväe reageerimiskiirust - selleks plaanitakse kasvatada elukutseliste üksuste osakaalu läbi Scoutspataljoni kompaniide arvu suurendamise.
Teisalt soovitakse suurendada nende eestlaste arvu, kes oleksid kohustuslikus korras läbinud riigikaitseõpetuse koolides või kahenädalase riigikaitsekursuse.
Reformierakonna plaanis ei ole aga selgitatud, miks ajateenistuse praegust mudelit üldse muuta soovitakse.
Ajateenistusel on Hurda sõnul kolm võimalikku eesmärki, millest kahe puhul on ajateenistuse pikkus määrava tähtsusega (vaata artikli lõpus).
Ilma konkreetse eesmärgita on oht, et ajateenistus ei täida ühtki neist eesmärkidest.
Ka ei ole programmi järgi plaanis suurendada kaitse-eelarvet, nii et arusaamatuks jääb, mille arvelt muudatused toimuvad.
Veelgi enam, Reformierakonna plaan on Hurda sõnul märkimisväärselt detailne.
Selles «nimetatakse kompaniisid, laevu ja vormiriietust, mille määratlemine peaks olema valitsusasutuste enda kompetentsis, mitte erakonna otsustada,» ütles Hurt.
Üheks ettepanekuks on, et riigikaitsekursuste läbimine riigigümnaasiumis lühendaks hilisemat ajateenistuse pikkust. Ka see paneb Hurta muretsema.
«On oht, et paljud noored läbivad lühendatud riigikaitsekursused, et pääseda lühendatud ajateenistusse, mis omakorda ei pruugi rahuldada kaitseväe vajadusi,» ütles ta Postimehele.
Samas toob ta positiivsena välja sisejulgeoleku ja sõjalise riigikaitse integreerimise, kaitseväe ja politsei kiirreageerimisvõimekuse suurendamise, Teabeameti ja KAPO vastuluurevõimekuse suurendamise ning eri riigiasutuste käsutuses olevate lennu- ja ujuvvahendite viimise ühtse juhtimise alla.
Ajateenistuse kolm eesmärki:
Martin Hurt: «Vaadeldes ajateenistust kui nähtust (erinevates riikides ja erinevatel ajastutel) on sellel enamasti olnud kolm erinevat ja vaid osaliselt kattuvat eesmärki:
- Mobiliseeritava, ehk reservil põhineva sõjaväe mehitamine: väljaõpetatud ajateenijad arvatakse reservüksuste koosseisu, mis vajadusel mobiliseeritakse. Mobiliseeritava väe eelis kutselise sõjaväe ees on suhteliselt suur kvantiteet suhteliselt väikese rahalise kuluga, puuduseks on madal reageerimiskiirus ja mõnevõrra madalam sõjaline suutlikkus. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks ajateenistus olema võimalikult pikk, et anda ajateenijatele maksimaalsed sõjalised teadmised ja oskused.
- Olla värbamisbaas kutselisele sõjaväele: ajateenijatele tutvustatakse kaitseväge ja selekteeritakse välja parimad kandidaadid, kellele tehakse ettepanek asuda tegevteenistusse. Selle eesmärgi saavutamiseks ei peaks ajateenistus olema pikem kui vajalik, et selekteerida välja parimad kandidaadid. Sellele peaks muidugi eelnema põhjalik arstlik komisjon sõelumaks välja mittesobivad isikud. Sõjalised teadmised ja oskused omandatakse juba tegevväelase staatuses.
- Rahva kaitsetahte kasvatamine: ajateenistusse kutsutakse terved aastakäigud (sh naissoost isikud, võimalik et ka mittekodanikud ning tegevteenistuseks osaliselt kõlblikud) eesmärgiga suurendada ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks ajateenistus olema piisavalt pikk, et allüksustes tekitada kollektiivne tahe kaitsta riiki ja ühiskonda. Sõjalised teadmiste ja oskuste omandamine sellise mudeli kohaselt on teisejärgulise tähtsusega.»