Kaitseminister Sven Mikser ütles täna riigikogus poliitilise avaldusega esinedes, et NATO äsjasel tippkohtumisel otsustatu aitab tõsta liikmesriikide sõjalise kaitstuse kõrgemale tasemele, kui see kunagi on olnud.
Mikser: NATO otsustavus kõiki liitlasi kaitsta on raudkindel
11. september 2014, 09:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikser ütles riigikogus, et kuigi maailm on vahepeal näinud palju dramaatilisi sündmusi, ei ole julgeolekuolukord Euroopas ja selle lähiümbruses olnud viimase kümne aasta jooksul veel kordagi sedavõrd keeruline ja ohtlik kui nüüd. «Väga harva on ka NATO tippkohtumise kulgu ja seal vastuvõetavate otsuste sõnastusi jälgitud Eestis sellise tähelepanu ja kõrgendatud ootustega, nagu sel korral. Seda kõike arvestades on eriti hea tõdeda, et ühegi varasema tippkohtumise otsused ja järeldused ei ole olnud sedavõrd Eesti nägu kui seekordsed,» lausus ta.
Tema sõnul ütles Eesti juba enne eelmisel nädalal Walesis toimunud NATO tippkohtumist, et sellest peab saama kohtumine, mis kinnitab alliansi naasmist oma algse tuumikfunktsiooni juurde, milleks on kõigi liitlaste iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ühine kaitsmine. «Ja me saime Walesist kindla kinnituse, et NATO kollektiivse julgeoleku põhimõtteid võtavad kõik liitlased tõsiselt ja et kõik liitlased on pühendunud oma kohustuste täitmisele,» märkis ta.
Mikseri kinnitusel on tõsiasi, et esmakordselt pärast külma sõja lõppu ja alliansi seejärgseid laienemisi on Euroopa silmitsi sedavõrd tõsiste kriisidega, nii oma ida- kui ka lõunanaabruses. Venemaa agressioon Ukraina vastu ja Krimmi annekteerimine ei ohusta tema sõnul mitte üksnes kehtiva Euroopa julgeolekuarhitektuuri püsimist, vaid see on ka otsene väljakutse Venemaaga vahetult piirnevatele liikmesriikidele, nende julgeolekule ja turvatundele.
Mul ei ole vähimatki kahtlust, et vajaduse korral on NATO ja kõik liikmesriigid oma ülesannete kõrgusel.
«On paraku enam kui tõenäoline, et kui Putini režiimi agressiivne ja ekspansionistlik poliitika ei saa selget ja üheselt mõistetavat vastust, siis võib see julgustada Kremlit astuma järgmisi provokatiivseid ja agressiivseid samme oma naabrite vastu,» sõnas kaitseminister.
Mikseri sõnul on samavõrd dramaatiline julgeolekuolukord NATO lõunatiival. «Ennast islamiriigiks nimetava terroriorganisatsiooni barbaarsed kuriteod Iraagis ja Süürias ei saa jätta maailma ükskõikseks. Peale ähvardava kaose Vahemere ida- ja lõunakaldal peame me tõsiselt arvestama asjaoluga, et päris arvestatav osa islamiriigi võitlejatest kannab taskus Euroopa riikide passe ja ühel päeval, Euroopasse naastes, muutuvad nad paratamatult tõsiseks ohuks meie kõigi sisejulgeolekule,» ütles ta.
Tema sõnul tõestavad nii Venemaa agressioon Ukraina vastu kui ka Iraagis ja Süürias toimuv ilmekalt, et tänapäeval on kriiside ja konfliktide puhkemise eel hoiatusaeg muutunud sisuliselt olematuks. Seetõttu on tema kinnitusel vaja panustada tõsiselt luurevõimekusse ja situatsiooniteadlikkuse tõstmisse. «Konfliktide ennetamiseks ja puhkenud konfliktide lahendamiseks on aga võtmetähtsusega liitlaste kohaolek ja usutav heidutushoiak, kõrge valmisoleku tase ja kiire reageerimisvõime,» lisas Mikser.
Mikser andis riigikogule ülevaate tippkohtumisel saavutatust, tuues esile alliansi valmisoleku tegevuskava kinnitamise, otsuse asuda väga kiire reageerimisvõimega üksuse loomisele NATO reageerimisväe koosseisus, lepingu, millega Eesti küberlabor sai lisafunktsioone, et aidata välja arendada kõigi liikmesriikide ja lähemate partnerite küberkaitsevõimekust, ning kokkuleppe, mis käsitleb kaitsekulutuste taseme hoidmist või suurendamist.
Mikseri hinnangul aitavad kõik need meetmed tõsta sõjalise kaitstuse kõrgemale tasemele, kui see kunagi on olnud. «Meie ja liitlaste ühiselt otsustatud sammud tagavad selle, et liitlasväed jäävad Eesti territooriumile ning et NATO suudab reageerida igasugusele ohule senisest märksa kiiremini,» lausus ta.
Viimasel nädalal on tema sõnul mõnikord väidetud, et Eesti valitsus pidanuks tippkohtumisel nõudma ja sealt koju tooma veelgi rohkem. «Võib ju olla, et süües kasvab isu, aga kindlasti tasub silmas pidada, et NATO ei ole mingi idamaaturg, basaar, kus alustuseks küsitakse kümnekordset hinda, et jõuda vaieldes ja intensiivselt žestikuleerides mingi mõõdukama kokkuleppeni,» ütles Mikser, kelle sõnul pärineb kujutelm, et kui küsime diviisi, siis saame pataljoni, ajast, kui Moskvas plaanikomitees käies tundus mõistlik alustada fondi ja limiidi väljanuiamist mitmeid kordi suurematest arvudest, kui tegelikult mõeldavaks või mõistlikuks peeti.
Samuti on mõned kriitikud püüdnud tema sõnul kahtluse alla seada seda, kas NATO üldse suudab oma liikmeid kaitsta. «Vastus sellele on väga selge ja ühene: jah, loomulikult suudab,» lausus minister ning juhtis tähelepanu, et NATO kollektiivsed kaitsekulutused ületavad praegu näiteks Venemaa kaitsekulutusi enam kui kümnekordselt ning NATO liitlaste konventsionaalsed relvajõud on kaugelt võimsamad kui mis tahes riigil või riikide blokil.
«See on kindlasti piisav, et heidutada Eesti agressiivset naabrit ka Läänemere regioonis, kus Putin usub end omavat konventsionaalselt ülekaalu. Mul ei ole vähimatki kahtlust, et vajaduse korral on NATO ja kõik liikmesriigid oma ülesannete kõrgusel,» kinnitas Mikser, kelle sõnul soovib Eesti samas teha kõik võimaliku, et sellist sündmust, mis artikkel viie käivitaks, kunagi ei toimuks.
Seejuures rõhutas ta parlamendi ees vajadust oma julgeolekusse panustamises mitte järele anda, uskuda, et me ise suudame ja tahame ennast kaitsta, ning usaldada liitlasi, kes on kinnitanud oma pühendumust Eesti kaitsmisele ja toetamisele. «Täna rohkem kui kunagi varem vajab Eesti tasakaalukat, vastutustundlikku ja argumenteeritud riigikaitsealast debatti, mitte ülepaisutatud emotsioone ja ebakonstruktiivset paanikaõhutamist,» lisas Mikser.