Põlisrahvaste kultuuripärand on rikkus, mis kaalub selgelt üles loodusvarade jätkusuutmatu kasutamise ja sel viisil saadud materiaalse kasu, ütles president Toomas Hendrik Ilves ÜROs peetud kõnes.
Ilves ÜROs: põlisrahvaste kultuuripärand kaalub üles materiaalse kasu
23. september 2014, 07:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peame tegema põlisrahvaste toetuseks kõik, mis meie võimuses, austama nende minevikku ja tagama neile tuleviku. Põlisrahvaid peab tunnustama olenemata sellest, kas nad elavad Leningradi oblastis, Amazonase piirkonnas, Uus-Meremaal, Arizonas või Skandinaavia poolsaarel,» ütles president Toomas Hendrik Ilves New Yorgis ÜRO 69. peaassamblee üldarutelu nädalal esimest korda toimunud põlisrahvaste maailmakonverentsi kõrgetasemelisel plenaarkohtumisel.
President Ilves loetles oma sõnavõtus tegureid, mis on paljusid põlisrahvaid mõjutanud: maailmasõjad, küüditamised, ulatuslik migratsioon, linnastumine ja tööstuse levik.
Ta rõhutas korduvalt, et põlisrahvaste õigusi tuleb austada ja nentis samas: kahjuks eelistatakse sageli materiaalset kasu inimeste põhiõigustele.
«On äärmiselt oluline mõista, et põlisrahvaste kultuuripärand on rikkus, mis kaalub selgelt üles loodusvarade jätkusuutmatu kasutamise ja sel viisil saadud materiaalse kasu. Hoolimatu kasumi tagaajamine rahvaste kultuuri arvelt on just see, mida me mitmetel soome-ugri aladel tunnistama oleme pidanud,» sõnas Eesti riigipea.
«Eestlaste jaoks on soome-ugri rahvaste keel ja tulevik eriti südamelähedane, oleme ju omavahel suguluses. Me teame ja oleme tundnud hirmu väljasuremise ees,» lisas ta.
President Ilves märkis, et ohustatud põlisrahvaste hulka kuuluvad ka meie soome-ugri sugulased vadjalased, viidates mõned aastad enne uue aastatuhande saabumist alanud suure Laugasuu (Ust-Luga) sadama ehitusele. Sadam ehitatakse põlistele vadjalaste aladele, kus meie sugulasrahvas on elanud sama kaua kui eestlased omal maal. See ehitus kujutab endast suurt ohtu viimasele kolmele allesjäänud vadja külale: Luutsale, Liivtšüläle ja Jõgõperäle.
«Laugasuu sadama ehitamine on ÜRO põlisrahvaste deklaratsiooniga vastuolus. Me kõik teame, et paljud põlisrahvad elavad äärmiselt keerulistes tingimustes. Näiteks vadjalastega külg külje kõrval elavad teised soomeugrilased isurid, keda ohustab tõsiselt plaan rajade nende külade Rutši ja Viistina vahetusse naabrusse keemiatehas. Kui keemiatehas rajatakse ja keskkond hävitatakse, siis satuvad ohtu nii rahvas kui ka nende kultuur ning mõlemad võivad hävida. Ja inimkond jääb veelgi vaesemaks,» hoiatas Eesti riigipea.
Tegemist on esmakordse põlisrahvaste maailmakongressiga. 2007. aastal võeti ÜRO peaassamblee üldarutelu nädalal vastu põlisrahvaste õigusi käsitlev deklaratsioon. Deklaratsiooni ettevalmistavad läbirääkimised kestsid riikide ja põlisrahvaste osalusel üle 20 aasta.
Deklaratsioon on ÜROs heaks kiidetud kokkulepe, mis puudutab laia ringi põlisrahvastega seotud küsimusi ning mille eesmärgiks on edendada maailma põlisrahvaste õigusi ja toetada nende arengut. Deklaratsioon käsitleb põlisrahvaste kultuuri, traditsioonide ja institutsioonide säilimist ja edendamist, samuti põlisrahvaste õigusi maa ja loodusvarade osas ning osalust neid puudutavais otsustes.
Eesti toetab ÜRO vahendusel maailma põlisrahvaste arengut läbi praktilise abi, toetades ÜRO põlisrahvaste arengu edendamisele suunatud fonde ning Põlisrahvaste alalist foorumit, mille liikmete hulka kuulub ka soome-ugri ekspert Oliver Loode.