Eurostati andmeil väljastas Eesti möödunud aastal 1,9 elamisluba 1000 elaniku kohta, mis teeb kokku 2496 elamisluba – seejuures anti enim, 44,2 protsenti lubadest ehk 1103 tükki välja perekondlikel põhjustel.
Eurostat: Eesti väljastas mullu enim elamislube perekondlikel põhjustel
22. oktoober 2014, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö tõttu väljastati Eestis 23,2 protsenti lubadest ehk 579. Eestisse kooli tulnutele anti elamisluba 498 korral, mis moodustab 20 protsenti väljastatud lubadest. Absoluutarvudes jäi Eestile kõige lähemale Horvaatia 2496 väljastatud elamisloaga. Seejuures anti Horvaatia elamislubadest ligi 70 protsenti välja perekondlikel põhjustel. Protsentuaalselt elaniku kohta väljastasid Eestist pisut vähem elamislubasid Ungari ja Kreeka, mõlemad näitajaga 1,7 elamisluba 1000 elaniku kohta.
Euroopa Liidu liikmesriigid väljastasid 2013. aastal mujalt riikidest pärit inimestele 2,36 miljonit elamisluba, mida oli 12 protsenti rohkem kui 2012. aastal.
Enim elamislubasid andis välja Suurbritannia: ligi 724 000, teisel kohal on Poola, kus anti välja 274 000 elamisluba, ning kolmandal Itaalia 244 000 elamisloaga. Prantsusmaa väljastas mullu 212 000, Saksamaa 200 000 ja Hispaania 196 000 elamisluba.
Nende kuue riigi arvele langes 78 protsenti kõikidest eelmisel aastal kolmandate riikide kodanikele välja antud elamislubadest.
Kõige rohkem ehk 237 000 elamisluba anti Ukraina kodanikele, kellest enamik läks Poola tööle. Teisel kohal on India kodanikud 201 000 elamisloaga, kolmandal USA kodanikud 172 000 elamisloaga, neljandal Hiina kodanikud 166 000 elamisloaga, viiendal Filipiinide kodanikud 108 000 elamisloaga ja kuuendal Maroko kodanikud 102 000 elamisloaga.