Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kahe tipp-poliitiku dramaatilise ülehüppe taga on ambitsioonikate inimeste karjäärivaist, mitte oravapartei osav šantaaž.
Jäik IRL jäi Krossile ja Alenderile kitsaks
1. november 2014, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui valimisi ette valmistav IRLi tagatuba reede hommikul Tallinna peakontorisse iganädalasele koosolekule kogunes, reetis akna taga ootav fotograaf, et midagi tavapärast selles hommikus ilmselt pole. Et aga löök tuleb omade seast, ei aimanud keegi.
Alati sirgjoonelise esinejana tuntud IRLi aseesimees Eerik-Niiles Kross oli sedapuhku tavatult endast väljas, kui teatas laudkonnale, et lahkub IRList Reformierakonda ja võtab endaga kaasa Tallinna linnavolikogu liikme Yoko Alenderi.
Lahkumise taga olevat muuhulgas terav maailmavaadete põrkumine erakonna nägemusega kooseluseadusest. Peamiselt häirivat Krossi aga väljavaade, et tal tuleb tulevast IRLi fraktsiooni eeldatavat koosseisu arvestades hakata Toompeal hääletama eelnõude poolt, millega tema maailmavaade ei ühti.
IRL on hämmingus
Väga viisakaks jäänud vestlus lõppes sellega, et Kross lahkus kiirustades, jättes endast maha hulga küsimusi. Miks just Reformierakond? Mis saab IRLi siseinfost?
«Ma pole ainuke, kellele jäi mulje, et tema toodud põhjendused ei pea võib-olla paika. Küsisime korduvalt, et miks Reformierakond, aga ei saanud ammendavat vastust,» oli IRLi eestseisuse liige Margus Tsahkna hämmeldunud.
Postimehega suhelnud IRLi tipp-poliitikud ei hoia end sõnavalikul tagasi, nimetades erakonna tuumikusse kuulunud aseesimehe lahkumist üllatuseks ja šokiks. Kui miski reedeni üldse kindel oli, siis asjaolu, et 2013. aasta kohalikel valimistel ligi 6900 häält kogunud Kross saab riigikogu valimistel olema IRLi esinumber Tallinna kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital.
«Põhjendus, et erakond jääb tema jaoks liiga kitsaks, on minu jaoks täiesti arusaamatu. Ta on olnud meie linnapea- ja eurokandidaat. Oleme tema eest seisnud väga rasketel aegadel – siis, kui Venemaa esitas talle süüdistuse Interpoli,» kirjeldas Tsahkna.
Eerik-Niiles Krossi sõnul kaalus ta erakonnavahetust juba kuu aega ega kahelnud kordagi, et Reformierakond ta vastu võtab. Krossi kohtumine 10. oktoobri õhtul Tallinnas kohvikus Frank Reformierakonna tagatoa liidri Rain Rosimannusega polnud sealjuures määrav. «Rosimannusega rääkisime muidugi ka üldpoliitilisest olukorrast, aga mingit ettepanekut ta mulle ei teinud,» ütles Kross.
Krossi poliitilise õpilase Yoko Alenderi sõnul said määravaks vastuolud erakonna põhijoonega. «Pikema aja jooksul oleme me koos ja igaüks eraldi läbi mänginud erinevaid stsenaariume. Mingil hetkel tundsime, et erakond liigub ühes suunas, aga meie peaks liikuma teises,» kirjeldas Alender.
Alenderi jaoks polnud Reformierakond automaatne valik – ta vestles näiteks sotsiaaldemokraatide Sven Mikseri ja Mihkel Rauaga. Koduerakonnale oli tema lahkumine mitu päeva varem teada. «Viimastel päevadel on mul olnud Juhan Partsiga väga palju ülisisukaid vestlusi ja tema soovis mulle ainult tuult tiibadesse.»
Reformierakondlase Ain Seppiku hinnangul oli lahkumise kaalukeeleks Krossi ja Alenderi sisetunne, et nende lagi on käes. «IRLis on lihtsalt üks väike grupeering, kes seda võimu hoiab. Tipus on kitsas ja alati ei saa kõik oma ideid realiseerida,» pakkus Seppik. IRLi ladviku spekulatsiooni, et Krossi äkilise lahkumise taga on oravapartei surve, Seppik ei usu.
«Eerik-Niilest šantažeerida – see peaks ikka täiesti arulage inimene olema!» ütles Seppik.
Pole surmav hoop
Postimehele teadaolevalt ongi järsu sammu taga Krossi pragmaatiline natuur. Ta võis hiljuti jõuda järeldusele, et IRLi pingil on lihtsalt liiga kitsas, et saaks riigikokku pääsemises kindel olla. Reformierakond oli sealjuures lihtne valik: tegelikult soovinuks Kross oravatega liituda juba 2006. aastal, kuid toona sai takistuseks erakonna esimehe Andrus Ansipi antipaatia.
Suhtekorraldaja Janek Mäggi hinnangul pidi ülehüppele siiski eelnema mingi kokkulepe. «Nad kindlasti nägid Reformierakonnas oma poliitiliste huvide realiseerimiseks oluliselt rohkem võimalusi, mis tähendab, et neile seda tõenäoliselt ka lubati. Kui midagi ei pakuta, siis naljalt sellist muudatust ei tehta,» ütles Mäggi.
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal kinnitas vastupidi, et Krossi ja Alenderi samm oli pelgalt põhimõtteline. «Kui vaated kattuvad järjest vähem oma ja üha rohkem konkureeriva meeskonnaga, siis erakonnas virisemise asemel on nende samm välja astuda ausam,» leidis Michal. Tema jaoks lisab otsusele usutavust ka asjaolu, et IRLis olnuks Krossi ja Alenderi kandideerimispositsioonid riigikogu valimistel tunduvalt paremad, kui need Reformierakonnas olema saavad.
IRLi peasekretäri Tiit Riisalo sõnul pole meeldiv teadmine, et koos Krossiga jõuavad Reformierakonnani ka partei väiksed taktikalised kavalused ja nipid. Kindlasti ei ole see IRLi jaoks valimistel fataalne löök, sest osa kampaania plaanidest saab ümber teha.
Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere ei pidanud konkurentide info kuritarvitamist mõistlikuks. «Mingid eetilised piirid on nii küsijal kui ka vastajal,» lootis Randpere.
Politoloog Tõnis Saartsi sõnul on praegu veel vara öelda, kes kevadistel valimistel erakonnavahetusest võidab. «Kindlasti aga ei ole Krossi ja Alenderi lahkumine IRLile surmav hoop või hetk, kus me hakkame rääkima IRLi lõplikust ja vältimatust hääbumisest,» märkis Saarts.
Krossi kiire poliitkarjäär IRLis:
• 2011. aasta märtsis riigikogu valimistel kandideeris Eestimaa Roheliste nimekirjas (3579 häält).
• 2011. aasta detsembris liitus IRLiga.
• Kaks nädalat hiljem valiti erakonna Tallinna piirkonna juhatusse.
• Kuu hiljem valiti IRLi eestseisusesse.
• 2013. aasta kohalikel valimistel oli erakonna Tallinna linnapea kandidaat. Kogus 6897 häält, asus juhtima IRLi fraktsiooni linnavolikogus.
• 2014. aasta veebruaris sai IRLi aseesimeheks.