Muuli: ajakirjanikel tekkis tunnetus, et vaja on sekkumist

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Muuli
Kalle Muuli Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Eile IRLi ridades riigikokku kandideerimisest teatanud Kalle Muuli pidas põhjuseks, miks seekord nii paljud ajakirjanikud parlamenti kandideerivad, ühist tunnetust, et ühiskond vajab suuremat sekkumist.

«Ma juba mitu aastat näen, kuidas Eesti areng seisab. Ei ole mingit märkigi, et olukord võiks muutuda,» rääkis Muuli Postimehele põhjustest, miks otsustas kandideerida.

«Kuni tänavu kevadeni võisin ma veel mõelda ühe võimalusena, et äkki on meil lihtsalt peaminister liiga kauaks oma postile istuma jäänud, äkki kui seal toimub vahetus, muutub ka poliitikas midagi. Pärast seda vahetust on selgelt näha, et kõik jääb samamoodi ja viga on ikkagi süsteemis, mitte ühes või teises inimeses ega isegi parteis. Probleem on selles, mil viisil parteisid rahastatakse ja mil viisil need parteid peavad tegutseda. Sellest hakkavad kõik hädad pihta, ma püüan minna väljastpoolt appi,» selgitas Muuli.

Muuli nõustus, et eelolevatel valimistel on erakordselt palju ajakirjanikke riigikokku kandideerimas. «Võib ju olla igaühel erinevaid põhjuseid, aga on võimalik, et ajakirjanikel on ühine tunnetus, kuna nad teistest enam tegelevad ühiskonnaasjadega ja suhtlevad inimestega. Ehk on neil tunnetus, et on vaja sekkumist, mis oleks suurem kui ajakirjanduslik sekkumine,» ütles Muuli. Ta lisas, et usub, et enamik neist tõesti läheb missioonitundest ja kodanikukohusest.

Mis on parteide huvi ajakirjanike oma ridadesse võtmisel, ei osanud ta öelda. «Ma võin ütelda, et mind keegi ei kutsunud, mina läksin ise. Mulle ei ole midagi pakutud ega püütud mind ära osta.» Ta täpsustas, et kevadel kutsuti teda kahte muusse parteisse, kuid neisse minemast ta keeldus.

Muuli kinnitas, et ta ei liitugi erakonnaga seni, kui on ajakirjanduslikul ametipostil. Samas ei mõistaks ta hukka ka neid kolleege, kes erialast tööd jätkavad erakonnas olles. Kuidas poliitikasse läinud ajakirjanikku suhtuda, on Muuli sõnuliga iga toimetuse oma otsus. «Kõige tähtsam, et lugeja teaks, kellega tegu, seetõttu tuleks alati loo juures ajakirjaniku parteilisus ära märkida. Siis saab igaüks otsustada.»

Sellega, et ta on kandideerimist ette valmistades mitmel korral eelnevalt Reformierakonda rünnanud, Muuli ei nõustunud. «Küll on minu kandideerimisega seoses selle nädala esmaspäevases Postimehes ilmunud artikkel, kus ma võtsin Reformierakonna vastase hoiaku. Ma lootsin, et minu kandideerimise otsuse avalikustamine  ja selle artikli ilmumine juhtuvad rohkem lähestikku, aga mul tuli paar isiklikku  põhjust vahele, mistõttu see avalikustamine nihkus natuke.»

Küsimusele, kas see oli eetiline samm või mitte, vastas Muuli: «Ma arvasin enne nii ja arvan pärast samuti, ega sellest mu arvamus ei muutu, et ma kandideerin.»

Muuli rõhutas, et ta on ka praegu neutraalne ajakirjanik. «Ma ei ole üheski parteis, mind ei ole ühtegi nimekirja pandud, ma alles teatasin oma kavatsusest kandideerida. Minu meelest on see vägagi aus teatada ette oma kavatsusest, nii pea, kui see on selgunud.»

Kalle Muuli jätkab kuni valimisteni tööd Õpetajate Lehe peatoimetajana, Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» ta aga enam ei osale. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles